AFAASIA
Loe lähemalt, mida räägivad eksperdid afaasiast.
KÕNEFUNKTSIOON JA SELLE KUJUNEMINE
Inimene on kasutanud kõnet suhtlemiseks juba nelisada tuhat aastat. Juba geneetiliselt on tagatud peaajus kindlad piirkonnad, mis vastutavad kõnelemise, kõnest arusaamise ja teiste kõnega seotud protsesside eest.
KÕNE JA KOMMUNIKATSIOON
Suhtlemise käigus edastatakse oma sõnum ning võetakse vastu ja tõlgendatakse teiselt inimeselt saadud sõnumit. Kommunikatsioon on alati vähemalt kahe inimese vaheline üksteise mõjutamine.
MIKS KÕNE KAHJUSTUB?
Peaajus on piirkonnad, mille rakud vastutavad kõnefunktsiooni toimimise eest. Sealjuures peavad nende piirkondade ajurakud olema elu jooksul talletanud olulise info, rajanud seosed.
KÕNEKAHJUSTUSTE LIIGID
Kõnekahjustused jagunevad perifeerseteks ja tsentraalseteks. Esimeste puhul esineb kahjustus otseselt rääkimisega seotud kehaosades, tsentraalsed kõnekahjustused aga on tingitud häirest peaaju kõnekeskustes ning juhteteedes.
KUIDAS TAASTUB KÕNE?
Afaasia, aga ka düsartriaga inimese kõne taastumine sõltub väga paljudest asjaoludest. Kõne taastumine on omaette protsess, mis on jõudsam esimestel kuudel pärast afaasia tekkimist.
KÕNERAVI MEETODID
Logopeediline teraapia afaasia korral on enamasti kas individuaalne või integreeritud rühmateraapia, ning sisaldab omakorda väga palju erinevaid meetodeid. Vahel taastub kõne afaasiast iseenesest.
NÕUANDED AFAASIAGA INIMESEGA SUHTLEMISEL
Afaasiaga inimesel võib olla raske keskenduda samaaegselt mitmele asjale. Tal võib mõistmiseks ja rääkimiseks olla vaja palju aega. Ta ei saa omandada kõnet nagu laps.
