Laste logopeed on, nagu nimetuski viitab, logopeed, kes töötab ainult lastega. Kuna logopeedi teenuse tagamine lastele on Eestis kohalike omavalitsuste (linnade ja valdade) roll, töötavad paljud laste logopeedid koolides, lasteaedades ja hariduse tugikeskustes. Lisaks sellele on lastega tööle spetsialiseerunud logopeede ka logopeediakliinikutes ja haiglates. Järjekorrad laste logopeedi vastuvõtule saamiseks võivad aga olla väga pikad, mistõttu on oluline, et ka vanematel oleks olemas esmane info lapse kõne eakohasuse hindamiseks ning ligipääs kõneraviks vajalikule harjutusvarale.

 

Mis on logopeedia?

 

Logopeedia on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast. Logopeedia kui teaduse eesmärgiks on kirjeldada kommunikatsioonipuuete avaldumist, selgitada nende mehhanismi, välja töötada meetodid ja töökorraldus kõne-, hääle- ja keelepuuete, samuti neelamisprobleemide kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 

Logopeediline ravi on spetsiaalne teraapiavorm, mille eesmärk on aidata inimestel arendada, parandada või taastada nende kõne- ja keeleoskust. 

 

Millega laste logopeed täpsemalt tegeleb?

 

Eesti Logopeedide Ühingu hinnangul vajab ligikaudu kolmandik Eesti lastest vähemal või rohkemal määral logopeedi abi. Töös lastega tegeleb logopeed ennekõike suulise ja kirjaliku kõne mõistmisel ja loomisel esinevate probleemide väljaselgitamise ja teraapiaga, kuid lisaks ka lapsevanemate ning teiste spetsialistide nõustamisega. Logopeed hindab ka erinevaid kõne omadusi (nt hääl, hääldus, kõne sujuvus), kõnega seotud lihaste tööd ja vajadusel ka neelamisfunktsiooni.

 

 

Kõige sagedasem lapseea kõnehäire on vaeghääldus ehk düslaalia, mille puhul hääldatakse valesti üht, harvem ka mitut häälikut, kuid kõne üldine areng on eakohane. Uurimuste kohaselt esineb seda 25-30% koolieelikutest. Kõige rohkem esineb S- ja R-hääliku vaeghääldust: need on ka motoorse soorituse poolest kõige keerukamad häälikud ja võivad kõnesse hiljem tekkida. Düslaalia korral tegeleb logopeed häälikute korrigeerimise ehk häälikuseadega. Logopeed hindab häälduselundite (huuled, keel, hambad, hambasombud, kõva suulagi, pehme suulagi, kurgunibu, neelu tagasein ja kõri) asendit, toonust ning nende liigutuslikku täpsust ja koordinatsiooni häälduses, samuti häälikute moodustusviisi ja –koha õigsust. Täpsemalt saab düslaalia kohta lugeda siin.

 

 

Kui laps läheb koos vanemaga logopeediakliinikusse, võtab logopeed esmalt aega, et lapse ja vanemaga tutvuda. Logopeed vaatab ja kuulab, kuidas lapsevanem lapsega suhtleb, et hinnata, milliseid nõuandeid lapsevanem vajab. Logopeed ei anna ainult nõu, vaid jagab ka kasulikke soovitusi, kuidas enda poolt antud nõuandeid rakendada. Mõnikord võib logopeed paluda vanemal kodus lapsega toimetamist ka filmida, et selle põhjal hinnata, kuidas tema poolt antud nõuandeid on kasutatud ning mis konkreetse lapse puhul töötab ja mis ei tööta. Lapse kõne arendamisel on logopeedi ja vanema vaheline hea koostöö võtmetähtsusega. 

Siin videos räägib logopeed Signe Raudik oma tööst lastega ning jagab ka kolme head nippi, mis aitavad lapsel paremini vanema kõnet mõista ning toetavad lapse kõne arengut.

 

Millal lapsega logopeedi poole pöörduda?

 

Lapse kõne areng on seotud taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise arenguga. Kõne arengu mahajäämus mõjutab nii suhtlemisoskusi kui ka võimet õppida. Seetõttu on oluline võimalikult vara kõneprobleeme märgata ja vajadusel sekkuda. Erinevas vanuses võivad ilmneda erinevad probleemid ning seega võib logopeedi abi vajada nii alles kõnelema hakkav laps kui ka juba kooliealine teismeline. Mida varem laps logopeedi juurde jõuab, seda kiiremini saab hakata kõneprobleemi lahendamisega tegelema ning seeläbi parandada lapse igapäevaelu, sotsiaalset suhtlust ja õppimisega toimetulekut. 

Kuigi iga lapse kõne areng on individuaalne, on mõned abivahendid, mille alusel hinnata lapse kõne arengu eakohasust. Kõneravi.ee lehel on loetletud mõned kriteeriumid, mille abil saab esmaselt hinnata lapse kõne eakohasust ning seda, millal oleks vaja logopeedi poole pöörduda. Lapse kõne arengu hindamise kohta saab lugeda ka Eesti Logopeedide Ühingu lehelt.

 

 

Lastele loodud kõneravi harjutused

 

Nii suulise kui kirjaliku kõne mõistmisel ja loomisel esinevate probleemide lahendamisel on oluline roll harjutamisel. Juba 10-15 minutit igapäevaselt kõneravi harjutuste tegemist võib anda kõne ja keele arengus märkimisväärseid tulemusi. Tähtis on, et harjutamine oleks järjepidev ja regulaarne. 

Kõneravi.ee keskkonnas olevad tõenduspõhised logopeedilised harjutused on disainitud ja koostatud logopeedide poolt ning on samaväärsed teraapias kasutatavate harjutustega. Harjutuste tegemine on lihtne, arendav ja kaasahaarav. Lapsele vajalike ja sobivate harjutuste leidmiseks saab kasutada erinevaid filtreid, mis teevad keskkonna kasutamise mugavaks ja lihtsaks. Kõneraviga alustamiseks pole vaja teha muud, kui luua endale konto Kõneravi.ee keskkonda, valida välja sobivad harjutused, lisada need lemmikutesse ning alustada harjutamist!

 

Kokkuvõtteks

 

Lapsi, kes logopeedi abi vajavad, on väga palju, kuid logopeedide puuduse tõttu võivad järjekorrad vastuvõtule olla kuude või isegi kuni aasta pikkused. Õnneks on enamik laste kõnearenguga seotud probleeme kergesti lahendatavad. Küll aga on nende probleemide lahendamiseks vajalik hea koostöö haridusasutuste, logopeedide ja lapsevanemate vahel. Lisaks koostööle on oluline tagada, et lapsed teeksid vajalikke harjutusi järjepidevalt ja regulaarselt. Kõneravi.ee keskkond võimaldab ühe lapse kontoga siduda nii logopeedi, õpetaja kui lapsevanema ning tagab, et harjutused on alati kättesaadavad ning mugavalt kasutatavad.

 

Liitu Kõneravi.ee keskkonnaga ja loo tasuta proovikonto siin!