Selles postituses räägime lähemalt kogelusest – mis see on, kuidas kogelus tekib, mis seda põhjustada võib, kuidas ravida ja kuidas kogelust aktsepteerida.
MIS ON KOGELUS?
Kogelus on kõnehäire, mille puhul on sujuv kõne takistatud. Inimene, kes kogeleb, teab täpselt, mida ta soovib öelda, aga ei suuda seda parasjagu teha. Kõikide inimeste kõnes esineb sujumatust: mõttepause, parandusi, sõnakordusi jne. Selliseid kõnetakistusi nimetatakse normaalseks sujumatuseks. Kogeluse korral on kõnetakistusi rohkem, need on pikema kestusega ja sageli pingelised. Samuti võib inimesel olla kontrolli kaotuse tunne.
STATISTIKA
Umbes 1% inimestest kogeleb. See teeb umbes 13 000 kogelejat Eestis ja 70 miljonit kogelejat maailmas.
Väikelaste hulgas on kogelejaid märgatavalt rohkem, umbes 4-5%. 70-80% lapseea kogelusest möödub enne täiskasvanuiga.
Väikelapseeas on kogelust poistel ja tüdrukutel võrdselt. Täiskasvanute hulgas esineb meestel kogelust 3-4 korda sagedamini kui naistel.
KOGELUSE PÕHJUSED
Kogelus kujuneb kaasasündinud soodumuse ja keskkonna koosmõjul.Â
Uuringud on näidanud, et kogelejate ja mittekogelejate ajudes esinevad erinevused. Kõne tekitamisel osalevad erinevad ajukeskused. Esmalt asuvad tööle need, mis vastutavad ütluse keelelise ja motoorse planeerimise eest, seejärel need, mis juhivad erinevate lihasrühmade koostööd kõnelemisel. Kui mingil põhjusel on nende protsesside järjekord häiritud või aju poolt antud käsklused pole piisavalt täpsed, võivad tulemuseks olla kõnetakistused.
Lapse arenevat kõnet võivad mõjutada näiteks ka tugevad emotsioonid, ümbritsevate liiga kiire ja keeruline kõne, kõrged nõudmised ja väsimus.
Füsioloogiline kogelus
Kõnelemine on oskus, mille õppimine kestab aastaid. See eeldab head kõnemotoorikat ning keelelisi, kognitiivseid ja sotsiaalseid oskusi. Mõnes neist valdkondadest võib lapse areng olla aeglasem ning sellest tingituna võib tema kõnes esineda takerdumisi või kordusi. Enamasti on tegu eakohase normaalse sujumatuse ehk füsioloogilise kogelusega. Seda esineb umbes veerandil lastest.
Füsioloogiline kogelus avaldub tavaliselt juhtudel, kus laps innustunult midagi seletab. Seda iseloomustavad sõna, lauseosa ja vahel ka sõnaalguse kerged kordused, mida laps ise ei märka.Â
Kõneravi füsioloogilise kogeluse puhul vaja pole. See möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul.
KOGELUSE TEKE JA KULG
Kogelus saab enamasti alguse 2.-5. eluaastal
Tavaliselt algab kogelus sõna või silbi kordustena. Mõnikord esinevad ka häälikuvenitused. Lapsel võivad esineda perioodid, mil kordused ja venitused kaovad täiesti, mõne aja möödudes aga ilmnevad uuesti. Aja jooksul muutuvad need tugevamaks, pikemaks ja sagedasemaks.
Laps hakkab ise peagi oma kogelust tajuma ning otsima vahendeid, et mitte kogeleda
Kui sõna ütlemine tavalisel moel ei õnnestu, üritab ta tugevamini. See tekitab lisapinget, mis omakorda põhjustab kogeluse edasist süvenemist. Tekivad pingutatud katkestused ehk blokid. Nendega kaasneb hirm, mõnikord ka viha ja pettumus. Raskete blokkidega korral võib laps püüda piinlikust kogelushetkest üle saada, pigistades silmad kinni, tehes grimasse või liigutades käsi-jalgu.
Laps võib püüda ka oma kogelust varjata
Ta võib hakata rääkima sosinal või ebahariliku hääletooniga, liiga vaikselt või liiga kiiresti. Samuti võib ta vältida teatud sõnu ja olukordi, mis tunduvad talle eriti rasked.
Kui laps ravi ei leia, siis võib kogelus hakata peagi negatiivselt tema enesehinnangut mõjutama
Vanemaks saades võib laps pidada iga päev emotsionaalselt rasket võitlust kogeluse ilmsikstulekuga, ehkki tema tegelik kogelus võib olla suhteliselt väike.
Kogelus võib kulgeda ka teistmoodi. See võib alata varakult tugevate blokkidena. Sellisel juhul on laps algusest peale kogelusest teadlik ja seetõttu õnnetu ning võib isegi keelduda rääkimisest.
Kogelus võib kaasneda ka muude kõne- ja keelearengu probleemidega. Sel puhul on lapsel lisaks sõnade väljaütlemisele häiritud hääldus, sõnavara, lauseehitus ja eneseväljendus laiemalt.
JÄÄMÄE METAFOOR
Primaarne (esmane) kogelus tekib inimese tahtest sõltumata. Sekundaarne (teisene) kogelus on käitumine, mille inimene on õppinud elu jooksul, et mitte kogeleda.Â
Primaarne kogelus tekib enamasti varajases eas, siis, kui laps hakkab kogelema. Seda on väga raske kontrollida ja koosneb järgmistest komponentidest.
KOGELUSE RAVI
Väikestel lastel möödub kogelus aja jooksul, mõnikord iseenesest, mõnikord kõneravi abil. Suurematel lastel ja täiskasvanutel kogelus enam niisama kergelt ei kao. Inimene peab ise kaasa aitama sellele, et kogelus rääkimist ja elu ei segaks. Mida varem raviga alustada, seda paremad on tulemused.
Kogelust ravib logopeed. Logopeedid töötavad paljudes lasteaedades, koolides, polikliinikutes ja erapraksistes.
Soovitame Sul ühendust võtta oma perearstiga, kes saab kogeleja logopeedi juurde suunata. Kui kõneravi pole Sinu elukohale lähimas logopeediakabinetis võimalik, siis annab logopeed soovitusi edasiste ravivõimaluste osas.
Kuidas kogeluse ravi välja näeb?
Esmalt hindab logopeed lapse kõne arengut ja kogelust. Ta selgitab välja negatiivsed tegurid, mis võivad kogelust süvendada. Koos vanematega analüüsib ta lapse igapäevast keskkonda.
Seejärel valib logopeed teraapiameetodi, mis lapsele kõige rohkem sobib, ja viib läbi kõneravi.
Väikeste laste kõneravis on sageli esimene ja olulisim samm kogeluse vähendamiseks mõni lihtne ümberkorraldus koduses ja/või lasteaia kõnekeskkonnas. Tihti annab häid tulemusi just vanemate ja teiste last ümbritsevate inimeste kõne kiiruse ja keerukuse vähendamine. Kui vältida igapäevast kiirustavat elulaadi, siis võib väheneda ka lapsele pandud koormus.
Logopeed võib soovitada ka otsest kõneteraapiat. Selle käigus harjutatakse lapsega kõnetehnikaid, mida aitavad muuta rääkimist lihtsamaks või sujuvamaks. Need õpetavad teda oma kogelust valitsema.
Kõnetehnikad
Kõnetehnikaid on palju erinevaid.
- Mõned kõnetehnikad sisaldavad selliseid rääkimisviise, mille kasutamisel tavaliselt kogelust ei teki. Sellisteks viisideks on näiteks aeglasema tempoga rääkimine, pauside tegemine pikkades lausetes, sõnade veidi venitatult hääldamine jne.
- Osa kõnetehnikaid aitab kogelust kontrollida. Neid tehes ei pea muutma kogu rääkimise viisi, vaid tuleb õppida kõnetakistusi märkama, et nendest aja jooksul pingutuseta ja kergemini n-ö välja libiseda.
Teatud sõnad ja olukorrad võivad olla lapsele rasked ning teda võidakse kogelemise pärast ka narrida. Logopeed aitab lapsel leida võimalusi, kuidas sel puhul käituda ja narrijale vastata. Kui laps saab oma kogelusest rääkida inimesega, kes teda mõistab, siis vähendab see hirmu ja ärevust ning seda lihtsam on tal kogelusega toime tulla.
Oskuste ülekandmine igapäevaellu
Kõnetehnikad aitavad kõnet sujuvamaks muuta. Kõneravis omandatud oskusi tuleb harjutada regulaarselt ning õpitud kõnetehnikad kasutusele võtta muudes olukordades ja igapäevases suhtluses, ainult nii on inimesel õpitust kasu.
Logopeed aitab koostada plaani, kuidas kõneraviharjutusi kasutada. Ta valib alguses lihtsamaid ja seejärel keerulisemaid kõneolukordi.
Väikese lapse kõneravi on mänguline. Uued oskused omandab ta jäljendades. Vanemate laste puhul toetutakse juba enam lapse teadlikkusele. Et kõneteraapias omandatud oskused jõuaksid lapse igapäevaellu, on vanemate ja õpetajate abi väga oluline.
KOGELUSE AKTSEPTEERIMINE
See ei ole inimese süü, et ta kogeleb. Ta ei pea sellest iga hinna eest lahti saama. Kui tal on aga soov, siis saab ta paremaks suhtlejaks alati õppida.
Teistmoodi rääkimise aktsepteerimine on kogelusharjutuste tegemise juures väga oluline. Paljud kogelejad arvavad, et sellepärast, et nad räägivad teistmoodi, mõistavad teised nad hukka. Enamasti see nii ei ole, nagu näitavad ka paljud uuringud. Kui teised teavad, miks laps nõnda räägib ja miks ta tihti oma kõnet kontrollida ei saa, siis nad enamasti mõistavad teda.
Inimesed on erinevad. Kõigil on oma head ja vead. Kui laps lubab endal kogeleda, on ka kõnetehnikate kasutamine talle palju lihtsam.
Kõneravi.ee keskkonnast leiab interaktiivsed harjutused sujuva kõne arendamiseks, mis on 2023. aasta juunini TASUTA.
Tutvu võimalustega lähemalt:
Sujuva kõne harjutused valmisid 2020. aastal eesmärgiga aidata täiskasvanud kogelejatel (alates 14-aastased) kogelusest vabaneda. Kuus interaktiivset harjutust loodi Eesti Kogelejate Ühingu ja Cognuse OÜ koostöös. Harjutuste autor on Hardi Sigus Eesti Kogelejate Ühingust. Juhendmaterjali koostas SA Tallinna Lastehaigla logopeed Maret Jahu.
Materjal on valminud Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.
