Kogelus
Kogelus on kõnehäire, mille korral inimene küll teab, mida öelda, kuid ta pole selleks kõnetakistuse tõttu võimeline. Kogelus tekib inimese tahtest sõltumata ja ta ei suuda seda tihti kontrollida.
Kuidas kogelus avaldub?
Kõnetakistused avalduvad näiteks järgmises:
- häälikute, silpide või ühesilbiliste sõnade kordus (nt mi-mi-mi-mina),
- häälikute venitus (nt mmmmmulle),
- õhuvoo või kõneaparaadi täielik blokk (võimetus mingi aja jooksul häält tekitada).
Kogelus algab tavaliselt lapseeas geneetiliste ja keskkonna tegurite koosmõjuna. Selle peitmiseks võib kogeleja:
- vältida teatud situatsioone, inimesi või sõnu,
- kasutada parasiitsõnu ja kaasliigutusi,
- lükata edasi sõnade väljaütlemist,
- rääkida väga vaikselt või väga kiiresti.
Miks kogelus tekib?
Täpne kogeluse põhjus on teadmata. Mitmed uuringud kinnitavad, et oma osa on geneetilisel soodumusel, kuid sama olulisel kohal on keskkondlikud tingimused (nt stress, kõrged nõudmised, närviline keskkond ja negatiivsed reaktsioonid ealisele kogelusele).
Milles seisneb kogeluse teraapia?
Esmalt uuritakse lapse kogelust ja kõne arengut ning selgitatakse välja võimalikud tegurid, mis võivad kogelust süvendada.
Sageli annab häid tulemusi kaudne teraapia, st vanemate ja teiste last ümbritsevate inimeste kõne kiiruse ja keerukuse vähendamine.
Logopeed võib soovitada ka otsest kõneteraapiat, mille käigus harjutatakse lapsega mänguliselt kergemaid rääkimisviise ehk kõnetehnikaid (nt teo kõne ehk aeglane kõne).
Täiskasvanute teraapias on kasutusel kaks erinevat metoodikat: kogeluse modifitseerimine ja sujuva kõne kujundamine. Nende tehnikatega on võimalik lähemalt tutvuda siin.
Tutvu ka Kõneravi.ee keskkonna sujuva kõne harjutustega siit.
