Häälduspuuded
Häälduspuue võib avalduda nii iseseisva puudena (düslaalia) kui ka süptomina teiste kõnepuuete (düsartria, afaasia, alaalia) koosseisus.
Puue võib esineda:
- üksikhäälikute hääldamises (nt düslaalia) või
- sõnade puudulikus hääldamises (st sõnas sisalduvate silpide või häälikute kasutamine ei vasta keelenormile).
Sõnade puuduliku hääldamise puhul võib esineda:
- silpide ärajätmist (kolla pro kollane),
- silpide ringipaigutamist (tofokas pro fotokas) või
- häälikupikkuse muutmist (masikas pro maasikas).
Ka võib sõnasolevate silpide arv olla säilinud, kuid silpide täitmine häälikutega ei vasta eesti keele normile, avaldudes järgmises:
- häälikute ära jätmine (ebane pro rebane, lusika pro lusikas, piiats pro pliiats),
- häälikute lisamine (kalaasist pro klaasist),
- häälikute ümberpaigutamine (koltet pro kotlet, kaspas pro kapsas),
- häälikute segistamine, st mõlemasuunaline vahetamine (nt s-t: tai pro sai, sool pro tool).
Viimast nähtust esineb iseäranis alaalia ja afaasia korral.
