EALINE VAEGHÄÄLDUS
Väikelapse suu liikuvus ei võimalda kõiki häälikuid ja sõnu korrektselt hääldada ja seetõttu on nende hääldus veel puudulik.
Häälikute omandamine toimub enamikul lastest kindlas järjekorras.
- Kolmeaastase lapse kõnes peaksid olemas olema häälduslikult lihtsamad häälikud: täishäälikud, p ja t ning m ja n.
- Häälduslikult keerulisemate häälikute nagu j, l, v, s, k, õ ja r omandamine võib võtta kauem aega, kuid 4-5-aastasel lapsel peaks olema keele kõikide häälikute õige hääldus välja kujunenud.
- Seitsmeaastasel on hääldusoskused kinnistunud ning eksimusi võib esineda vaid lapse jaoks tundmatute võõrsõnade hääldamisel.
Kuidas ealist vaeghääldust ära tunda?
Ealise vaeghäälduse korral võib esineda:
- hääliku puudumist (sõna algusest, lõpust või häälikuühendist)
- hääliku asendamist (nt r>l, s>t, k>t, v>l)
- häälikute segistamist (k>t ja t>k jne)
- häälikute moonutamist
Väikelapse kõnele on iseloomulik ebaselgus ning hammastevaheline (interdentaalne) ja pehme (palataliseeritud) hääldus. Need kaovad tavaliselt 3-4 aasta vanuses.
Kas ealist vaeghääldust on vajalik ravida?
Ealine vaeghääldus möödub hääldusoskuste paranedes iseenesest. Logopeed saab anda sobivaid harjutusi, et lapse hääldusvilumusi kiiremini arendada. Samuti on konsultatsioonist abi, kui tekib kahtlus häälduspuude olemasolu kohta.
Hääldamisele on vaja spetsiaalselt tähelepanu pöörata juhul, kui vanema kui kolmeaastase lapse kõne on võõrale inimesele raskesti arusaadav.
