DÜSLEKSIA
Düsleksia on lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse ja normaalse intellekti juures oluliselt puudulikum, kui võiks eeldada tema muude võimete juures. Kui 10-25% algklassi lastest võib esineda lugemisraskusi, siis düsleksia puhul jäävad raskused püsima pikemalt.
Millised on düsleksia tunnused?
Düsleksia puhul võivad olla häiritud sõna kokkulugemine või loetud sõnade tähenduse ja loetu mõttest arusaamine. Võib ilmneda lugemisel ühelt realt teisele hüppamist ja lugemist paremalt vasakule. Rasketel juhtudel on võimatu kokku lugeda isegi kahe- ja kolmetähelisi sõnu.
Düsleksia varasteks tundemärkideks võivad olla:
- hiline kõne areng
- ebaselge hääldus
- suutmatus sõnu riimida
- sõnade segiajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel
- raskused järgnevuste ja vastavuste õppimisel
- raskused ruumi ja liikumise tajumisel jm
Mis põhjustab düsleksiat?
Düsleksia põhjusteks on peetud ajukoore kahjustust, vaimse arengu häireid, pärilikkust, vale õpetamismetoodikat, mitmekeelset kasvukeskkonda jm.
Milles seisneb düsleksia teraapia?
Düsleksia puhul on vajalik rakendada spetsiifilisi õpetamisvõtteid (nt sarnaste sõnade lugemine ja tekstist vigade leidmine) ning kasutada sealjuures erinevaid meeli (nägemine, kuulmine ja puudutamine). Düsleksiaga inimene vajab lugemisülesandega toimetulekuks rohkem aega.
Milline on prognoos?
Raskest düsleksiast pole võimalik täiesti lahti saada. Varajase sekkumise korral on aga probleemid väiksemad ning saab vältida sekundaarseid häireid (nt vähesest lugemisest tulenevad puudulikud teadmised, enesehinnangu langemine ja vähene õpimotivatsioon).
Enamik düsleksiaga täiskasvanutest on õppinud oma probleemiga suuremal või vähemal määral toime tulema.
