ARENGULINE KEELEPUUE
Arengulise keelepuude (ingl specific language impairment, SLI) puhul on tegemist kõne arengu mahajäämusega, mis on püsiv ja ei möödu aja jooksul iseeneslikult. Lapse hääldus, sõnavara, grammatika kasutamine ja teiste inimeste kõnest arusaamine ei vasta tema eale.
Kuidas arenguline keelepuue avaldub?
Arengulise keelepuude puhul võib kõne arengu hilistumist märgata juba enne kolmandat eluaastat. Kui kõne arengu hilistusega lastel on erinevad kõnevaldkonnad ühtlaselt maha jäänud, siis arengulise keelepuude puhul on kõne areng erinevates valdkondades asünkroonne ja ebajärjekindel (nt hääldamine rohkem kahjustatud kui lauseloome). Lapse puudulik kõne ei ole tingitud ühestki teisest kõnepuudest, intellekti- ega liikumispuudest, kuulmislangusest ega pervasiivsetest arenguhäiretest.
Mis põhjustab arengulist keelepuuet?
Arengulise keelepuude põhjustena on erinevad uuringud välja toonud aju kõnet juhtivate piirkondade kahjustuse või arenematuse enne sündi, sünni ajal või varases eas (enne kolmandat eluaastat). Samuti on leitud seos lapse vanematel esinenud kõnearenguhäiretega.
Arengulist keelepuuet ei diagnoosita enne kolmandat eluaastat, sest selle eani on laste kõne areng väga erinev ning puuduvad ainult arengulisele keelepuudele iseloomulikud kõne arengu häirele viitavad sümptomid.
Milles seisneb teraapia?
Kui laps on saanud arengulise keelepuude diagnoosi, vajab ta järjepidevat süsteemset logopeedilist ja/või eripedagoogilist abi. Kõnearenduslik töö on tavaliselt pikaajaline ja hõlmab muuhulgas ka psüühiliste protsesside arengu toetamist ja mahajäämuse ennetamist.
