AFAASIA

Afaasia (ingl aphasia) on kõnehäire, mis on tekkinud peaaju kõnekeskuste kahjustuse tagajärjel. Afaasiast räägitakse juhul, kui enne selle tekkimist oli kõne omandatud.

Kuidas afaasia avaldub?

Afaasiakahjustus võib hõlmata kõneloome ja kõnetaju kõiki tasandeid ning nii suulist kui ka kirjalikku kõnet. Afaasial on mitmesugused raskusastmed. Kergematel juhtudel esineb sageli täielik tervenemine. Afaasiat esineb igas eas inimestel, ka lastel.

Miks tekib afaasia?

Afaasia tekib olukorras, kus verevarustus ajus katkeb või kriitiliselt kahaneb ning kõnega seotud ajupiirkondade rakud või nende vahelised juhteteed ei saa seetõttu piisavalt hapnikku ja toitained. See, mis ja kuidas kõnes kahjustub, sõltub verevarustuse katkemise ulatusest ja piirkonnast.

Kõige sagedamini põhjustab afaasiat insult, aga võimalik on ka afaasia ajutraumade, kasvajate, kirurgiliste sekkumiste, mürgituste ja muude aju vererevarustust pärssivate põhjuste tagajärjel.

Kuidas viiakse läbi afaasia teraapiat?

Logopeediline teraapia afaasia korral on enamasti kas individuaalne või integreeritud rühmateraapia. See sisaldab väga palju erinevaid meetodeid, näiteks:

Oluline osa kõneravis on afaasiaga inimese iseseisev töö. Logopeedi soovitatud harjutusi saab teha kodus, kasutades Kõneravi.ee keskkonda.

Osadel juhtudel taastub kõne iseenesest mõne tunni, päeva, nädala või kuu jooksul.

Loe lisaks siit, siit ja siit. Rohkem infot leiad ka Kõneravi.ee afaasia lehelt, mis on kättesaadav siit.