Lugemise õpetamine kui süsteemne protsess
Düsleksiaga lapse õpetamise põhimõtted
Düsleksiaga lapse õpetamise edukus
Düsleksiaga lapsele sobiva õppimisviisi leidmine
Klassiruumi kohandamine
Õppetunni läbiviimine
Lugemisülesanded
Töölehed, esitlused ja tahvlile kirjutamine
Kodused ülesanded
Kontrolltööd ja eksamid
Düsleksiaga lapse hindamine
Digivahendite kasutamine lugemisõppes
Düsleksiaga lapse toetamine koostöös teistega
Lugemise õpetamine kui süsteemne protsess
Lugemisõpe peaks olema süsteemne protsess.
Last lugema õpetades tuleks esmalt kasutada meetodeid ja programme, mille rõhk on foneemilisel tajul ja hääleõpetusel. Talle tuleks õpetada süsteemselt ja selgelt häälikuid ja tähti ning häälik-tähe vastavust. Seejärel peaks laps õppima seda, kuidas tähti ja häälikuid sõnade moodustamiseks kombineeritakse.
Düsleksiaga lapse lugema õpetamisel kasutatakse tihti Orton-Gillinghami meetodit. Selle meetodi järgi on lugemise õpetamine on süsteemne protsess, kus liigutakse lihtsamast keerulisema suunas. Esmalt õpetatakse lapsele, kuidas sõnu häälikuteks lahti võtta. Seejärel õpetatakse talle selgeks tähed. Tähti kombineerides õpib laps moodustama silpe ja seejärel sõnu. Lõpuks õpib ta lugema sõnu lauses.
Pikemas perspektiivis tuleks lugemisõppe raames arendada kõiki lugemise osaoskusi:
- tähestiku tundmine ja tähtede eristamine,
- tähejärjendite lugemine sõnaks,
- sõnade mõistmine (sh sõnatüved, võtmesõnad, otsesed ja kaudsed tähendused),
- grammatiliste vormide ja struktuuride ning keelereeglite mõistmine,
- kirjavahemärkide mõistmine,
- lausetevaheliste seoste mõistmine,
- teksti ülesehituse mõistmine,
- teksti eesmärgi ja vormi mõistmine,
- stiili tunnetamine ja mõistmine,
- erineva pikkusega loetu säilitamine lühimälus.
Lugemisõppe peaeesmärk peaks olema arendada lapsest hea lugeja.
Hea lugeja on see, kes:
- saab loetust nii keeleliselt kui ka sisuliselt aru,
- loeb kiiresti, sest tal pole vaja üksikuid sõnu dešifreerida,
- teab, mida tundmatute sõnade korral teha (tähendusi oletada, sõnastikku kasutada, ignoreerida vms),
- eristab lugedes olulist ebaolulisest,
- kohandab loetut oma taustteadmistega,
- püstitab lugedes hüpoteese ja suudab ennustada, mis tekstis edaspidi ette tuleb,
- teab, mis eesmärgil ta teksti loeb (infoks, naudingu saamiseks vms),
- kasutab eri tekstide puhul erinevaid lugemisstrateegiaid,
- tunneb lugemise või teksti vastu huvi.
Düsleksiaga lapse õpetamise põhimõtted
Düsleksiaga lapse õpetamisel tuleks järgida alltoodud põhimõtteid:
Struktueeritus
Kasuta düsleksiaga lapse õpetamisel sihipäraseid ja struktureeritud meetodeid. Tee kindlaks, et need meetodid vastaksid lapse vajadustele.
Multisensoorsus
Kasuta düsleksiaga lapse õpetamisel nii auditiivseid, visuaalseid kui ka kinesteetilisi meetodeid. Düsleksiaga lastel on sageli probleeme auditiivse info omandamisega, ent nende visuaalne ja kinesteetiline taju võib olla hästi arenenud. Taga, et düsleksiaga laps saaks infot oma paremini arenenud meelte kaudu. Kui kasutad kinesteetilist õpetamisstiili, siis tee kindlaks, et kogemuslik komponent oleks lapsele ilmselge ja et ta oleks selles kogemuses aktiivne osaline (nt mängud).
Üleõppimine
Kasuta düsleksiaga lapsele ühe ja sama sõna või oskuse õpetamiseks erinevaid meetodeid. Too talle näiteid erinevatest olukordadest või erinevast kontekstist, kus võib sõna kasutada või oskust rakendada. Pea meeles, et sõna või oskuse üleõppimine on oluliselt laiem tegevus kui samas vormis ülekordamine.
Automatism
Loo düsleksiaga lapsele rohkem võimalusi automatismi tekkeks ja kinnistumiseks lugemisel ja kõnes. Anna talle selleks mitmekesist sisendit. Anna talle näiteks lugeda nii keerulisi kui ka lihtsaid tekste (esimesed arendavad lugemisoskust, teised soodustavad automatismi kujunemist). Anna talle ka rohkem aega. Tee kindlaks, et harjutab pidevalt.
Düsleksiaga lapse õpetamise edukus
Düsleksiaga lapse õpetamine on edukas, kui on täidetud järgmised tingimused:
Sa tegeled düsleksiaga lapsega individuaalselt, lähtudes tema erivajadustest.
Sa aitad düsleksiaga lapsel leida talle sobivaid lugemismeetodeid ja võimaldad tal neid õppetöös kasutada. Sa aktsepteerid fakti, et düsleksiaga lapsel võtab lugemine rohkem aega ning teatud õpitegevusi tuleb sagedamini korrata.
Sa järgid õppetöös düsleksiaga lapse individuaalset õppekava. Sa võtat arvesse lapse düsleksia raskusastet ja teisi võimalikke häireid, mis tema õppimist mõjutavad.
Sa kohandad klassiruumi düsleksiaga lapse jaoks sobivaks.
Sa lood düsleksiaga lapsele klassiruumis tingimused, mis võimaldavad tal õppida tema vajadustele vastavalt.
Sa õpetad düsleksiaga last kvaliteetselt.
Sa tead, et düsleksiaga lapse õpetamine toimub natuke teistmoodi kui teistel lastel. Sa tunned vastavaid õpetamismeetodeid ja kasutad neid.
Sa tegeled düsleksiaga lapsega intensiivselt ja järjepidevalt.
Sa osutad düsleksiaga lapsele piisavalt tähelepanu. Sa ootad talt raskustele vaatamata pingutust ja häid tulemusi. Sa tagad, et ta õppekoormus poleks liiga tugev, ent samas ka mitte liiga nõrk.
Sa toetad düsleksiaga last õppetöös emotsionaalselt.
Sa näitad düsleksiaga lapsele, et mõistad ta raskusi. Sa rõhutad ta häid külgi ning julgustad teda end arendama neis valdkondades, milles ta tugev on. Sa oled positiivne, tundlik, salliv ja toetav.
Düsleksiaga lapsele sobiva õppimisviisi leidmine
Jälgi düsleksiaga last õppetöös. Püüa aru saada, kuidas ta õpib.
Analüüsi näiteks järgmisi kriteeriume:
- Individuaalsed õppimiseelistused: kas laps eelistab infot saada nägemise või kuulmise teel?
- Isiksusetüüp: kas laps on alluv, ettevaatlik või riskeerija?
- Sotsiaalsed mõjurid: kas laps õpib paremini üksi või grupis?
- Kognitiivsed protsessid: milline on lapse mälu? kas ta on tugev võrdlemise alal? kuidas töötleb ta infot?
- Liikumine: kas laps eelistab aktiivõpet või sobib talle rohkem passiivne kopeerimine?
- Õppekeskkond ja õppimistingimused: milline ümbrus või õhkkond soodustab lapse õppimist?
- Õpetamisstiil: millise õpetamisstiiliga laps kõige paremini kaasa läheb?
- Lapsele pandud ootused: kuidas mõjutavad lapsele pandud ootused tema õppimist?
Kui oled endale selgeks teinud, kuidas laps õpib, siis tööta välja strateegiad ja loo tingimused, mis aitavad tal õppida talle kõige sobivamal viisil.
Julgusta last õppima. Aita tal oma aktiveerida sisemine vajadus õppimise järele. Siis on õppimine tõhusam.
Klassiruumi kohandamine
Kohanda klassiruum düsleksiaga lapse jaoks sobivaks. Loo klassis tingimused, mis võimaldavad tal õppida tema vajadustele vastavalt.
Võta sealjuures arvesse järgmist:
Abivahendid
- Taga, et klassiruumis oleks erinevaid õppimiseks vajalikke vahendeid. Kleebi näiteks seintele või stendidele tähestiku tähed ja numbrid, nädalapäevade, kuude ja aastaaegade nimetused, igapäevaelus ettetulevate olulisemate sõnade loendid jne. Märgi olulisemad esemed klassiruumis siltide või sümbolitega. Julgusta lapsi nende ümber olevat infot aktiivselt kasutama.
- Tee lastele kättesaadavaks õpikud, sõnaraamatud, teatmeteosed, ajakirjad jne. Anna neile hulgaliselt võimalusi lugemiseks.
- Anna düsleksiaga lapsele kasutada värvilisi läbipaistvaid lehti, mis raamatuteksti taustavärvi muudavad. Nii võib tal olla lihtsam teksti lugeda.
- Arvuti kasutamine võib düsleksiaga lapse õppetööd samuti soodustada.
Istekoht
- Lase düsleksiaga lapsel istuda klassis eespool, õpetaja laua lähedal. Nii on sul tema tegevusi parem jälgida ning tagada, et ta tähelepanu ei hajuks.
- Lase lapsel istuda tahvli lähedal, et tal oleks lihtsam sellelt maha kirjutada. Kui näitad klassile jooniseid, skeeme, kaarte vms, siis taga, et need oleksid düsleksiaga lapsele piisavalt lähedal, et ta neid näeks.
- Kui laps on müra suhtes tundlik, siis leia talle klassis mõni vaiksem koht.
Pinginaabrid
- Kui klassis on erivajadustega lapsi mitu, siis ära pane neid ühe laua taha istuma. Lase neil istuda teistega koos, et nad end nendega samaväärselt tunda saaksid.
- Taga, et düsleksiaga lapsel oleks sobiv pinginaaber. Vaiksema loomuga pinginaaber võib aidata düsleksiaga lapsel paremini keskenduda. Elavaloomuline laps võib teda aga häirida.
Õppetunni läbiviimine
All on mõned soovitused, mida järgida õppetunni läbiviimisel, et tagada, et düsleksiaga lapse vajadused oleksid arvesse võetud:
1. Kasuta õpetamisel vaheldusrikkaid meetodeid: loeng klassi ees, ülesanded, grupitöö, arutelud, väljasõidud jne. Nii on lihtsam düsleksiaga lapse tähelepanu teemal hoida.
2. Kasuta õpetamisel visuaalseid vahendeid. Ära koorma düsleksiaga last üle kirjaliku tekstiga.
3. Korda varemõpitut. Tuleta tunni alguses meelde eelmises tunnis õpitut. Tee tunni lõpus õpitust kokkuvõte. Korda sealjuures olulisemaid punkte algsest erineval viisil (suulised või kirjalikud küsimused, loo jutustamine, arutelu vms). Nii kinnistub düsleksiaga lapsel õpitu paremini.
4. Liigu klassis tunni ajal ringi, et kontrollida, kas düsleksiaga laps on õppetöös järje peal.
5. Luba düsleksiaga lapsel elektrooniliste vahenditega tundi salvestada, kui see talle vajalik on. Salvestise ülekuulamine hiljem võimaldab tal ehk tunnis õpitust paremini aru saada.
Lugemisülesanded
Vali düsleksiaga lapsele lugemiseks sobivad raamatud.
Raamat sobib düsleksiaga lapsele lugemiseks suurema tõenäosusega siis, kui see vastab järgmistele tingimustele:
- Raamatu keelestruktuur on lapsele jõukohane: palju tuttavaid sõnu, lühikesed või keskmise pikkusega sõnad ja laused, isikuline tegumood jne.
- Raamat vastab lapse lugemistasemele ja eale. See pole talle liiga raske, ent samas ka mitte liiga lihtne.
- Raamat on lapsele huvitav.
- Raamatus on kiiresti arenev sündmustik.
- Raamatus olev tekst on trükitud piisavalt suurte tähtedega.
- Raamatus on lühikesed lõigud selgete vahedega. Seal pole pikki tekste ühes jorus.
- Raamatus on tekstile lisaks pilte. Osa tekstiosi on eri värvi või eri vahenditega (nt kastid) esile toodud.
Võimalda lastel aru saada lugemise eesmärgist.
Et lapsed saaksid aru lugemise eesmärgist, soovitame kasutada PQRS strateegiat:
Tutvu (Preview): Tutvusta lastele põgusalt teksti. Anda ülevaade sellest, mille kohta see käib. Lase lastel teksti sirvida. Lase neil vaadata pilte ja alapealkirju.
Küsi (Questions): Julgusta lapsi teksti kohta küsimusi küsima. Tehke koos kindlaks, mida te tahate lugemise käigus teada saada.
Loe (Read): Lugege koos teksti. Leidke vastused püstitatud küsimustele.
Võta kokku (Summarise): Tee koos lastega teksti sisu kohta kokkuvõte. Palu lastel vastata esitatud küsimustele. Esitage küsimused järgmise lugemiskorra kohta.
Võimalda düsleksiaga lapsel tunnis lugeda talle sobival viisil.
1. Ära palu düsleksiaga lapsel teksti ette lugeda, kui sa pole talle sellest eelnevalt teada andnud. Klassi ees lugemine võib düsleksiaga lapsele olla traumeeriv. Ta peab saama end selleks ette valmistada.
2. Palu düsleksiaga lapse vanematel tekst koos temaga enne tundi läbi lugeda, et tuvastada ja lahendada keerulised kohad. Nii on tal lihtsam seda tunni ajal teistega koos lugeda.
3. Anna düsleksiaga lapsele lugemiseks rohkem aega.
4. Taga, et düsleksiaga lapsele oleksid tunnis kättesaadavad vahendid, mida ta lugemiseks vajab. Võib-olla hõlbustavad ta lugemist läbipaistvad värvilised lehed, mis loetava teksti tausta värvi muudavad? Ehk on talle abi joonlauast, mis võimaldab tal lugedes paremini järge hoida?
5. Arvesta sellega, et düsleksiaga laps ei pruugi suuta lugemisega samal ajal infot töödelda. Ära anna talle kohe lugemise järel individuaalset ülesannet. Vii eelnevalt läbi arutelu teksti kohta.
Töölehed, esitlused ja tahvlile kirjutamine
Kui koostad lastele töölehti, siis tee seda trükiformaadis. Düsleksiaga lapsel on trükitud tekste lihtsam lugeda kui käsikirjalisi skaneeritud tekste.
Alt leiad mõned soovitused selle kohta, kuidas töölehti vormistada.
Kirjatüüp
Kasuta kirjatüüpi, mida on lihtne lugeda.
Head näited on Arial, Calibri, Century Gothic, Comic Sans, Sassoon ja Trebuchet.
Kirjasuurus
Kiri olgu piisavalt suur, vähemalt 12.
Joondus
Väldi rööpjoondust.
Reavahe
Jäta ridade vahele ruumi. Ära suru teksti kokku.
Teksti liigendamine
Jaota tekst lõikudeks. Kasuta alapealkirju ja tühja ruumi lõikude vahel. Väldi pikki tekstijorusid.
Laused
Laused olgu lühikesed ja selged.
Rõhutused
Kasuta rõhutusi (nt rasvane kiri), et tõsta esile olulisi sõnu või fraase, eriti juhistes ja küsimustes.
Loetelud
Kasuta loetelusid. Neid on lihtsam lugeda kui pikki lauseid.
Värvid
Mängi töölehe koostamisel eri värvidega (teksti värv, tausta värv, värviline paber jne).
Kasuta näiteks iga tekstirea või -lõigu tähistamiseks eri värvi, et laps neid vahele ei jätaks.
Visuaalsed vahendid
Kasuta pilte, jooniseid, skeeme jne. Ära püüa kõike sõnades väljendada.
Ülesanded
Kasuta ülesannete puhul eri vormingut (nt kast).
Hajuta ülesandeid töölehel. Esita iga ülesanne vastava teemaosa järel. Ära pane kõiki ülesandeid korraga töölehe lõppu.
Pane ülesande iga juhis eraldi reale. Nummerda juhised, et neid oleks kergem hoomata.
Jälgi ülaltoodud vormistusreegleid ka esitluste koostamisel.
Esitlust tehes taga, et lapsed saaksid esmalt selle sisule keskenduda. Kui loed esitluse teksti ette, siis ära räägi midagi lisaks. Kui palud lastel esitluse teksti ise lugeda, siis ära sunni neid samal ajal märkmeid tegema. Düsleksiaga lapsel võib olla raske mitmele asjale korraga keskenduda.
Sarnaseid reegleid kasuta ka tahvlile kirjutamisel. Kirjuta tahvlile suurelt ja selge käekirjaga. Kasuta eri värvi kriiti või markereid. Nii on düsleksiaga lapsel lihtsam tahvlilt maha kirjutada. Anna talle selleks lisaaega. Kontrolli, et ta kirjutaks ilusa ja puhta käekirjaga, sest nii on tal hiljem lihtsam enda teksti üle lugeda.
Väldi etteütlemist. Kui seda on ilmtingimate vaja teha, siis kirjuta võtmesõnad tahvlile ning jälgi, et sa ei loeks ette liiga kiiresti.
Kodused ülesanded
Koduseid ülesandeid planeerides jälgi, et ühe kordamisperioodi sees ei oleks liiga palju erinevaid teemasid. Samuti pea meeles, et düsleksiaga last võib hirmutada koduse ülesande suurus. Ta ei pruugi hästi suuta ülesannet osadeks jagada. Jaga ülesanne tema eest kergestihoomatavateks osadeks ning piiritle iga osa eesmärgid eraldi. Anna talle võimalusel iga osa tegemiseks eraldi tähtaeg.
Düsleksiaga lapsele koduseid ülesandeid andes pea meeles veel järgmist:
1. Anna lapsele ülesanne kirjalikult. Kui ta peab ülesande juhised ise vihikusse ümber kirjutama, siis võib ta teha vigu ning hiljem seetõttu teha ka ülesannet valesti. Kui annad ülesande suuliselt, siis kontrolli üle, et ta kirjutaks selle õigesti maha.
2. Anna ülesanne varem kui kaks-kolm minutit enne tunni lõppu. Nii jääb rohkem aega selleks, et teha kindlaks, kas ülesanne sai korrektselt kirja ja kas laps sai sellest õigesti aru.
3. Anna ülesande kohta täpsed juhised. Lisa võimalusel juurde ka näidislahendus. Need annavad lapsele iseseisval lahendamisel kindlustunnet.
4. Selgita düsleksiaga lapsele, mis on ülesande juures kõige olulisem. Siis suudab ta ülesande lahendamisele paremini keskenduda. Väiksemate asjadega võib ta ehk tulevikus eraldi tegeleda.
5. Ütle selgelt, millal ja mis vormis tuleb ülesande lahendus üle anda.
Kontrolltööd ja eksamid
Lisaaeg
Anna düsleksiaga lapsele rohkem aega kontrolltöö või eksami kirjutamiseks.
Ettevalmistus
Aita düsleksiaga lapsel kontrolltööks või eksamiks ette valmistuda.
Jaga kordamisülesanded välja piisavalt vara.
Sea koos lapsega selgeid eesmärke.
Julgustus
Düsleksiaga laps võib tunda hirmu kontrolltöö või eksami ees. Selgita talle, et hindamine on õppeprotsessi oluline osa ning et hirm on sel puhul loomulik reaktsioon.
Julgusta düsleksiaga last ka vahetult kontrolltöö või eksami eel. See aitab pinget maandada.
Teadmiste kontrolli vorm
Kui võimalik, siis kontrolli düsleksiaga lapse teadmisi ka suuliselt. See võib talle paremini sobida kui kirjalik kontrolltöö või eksam, kus ta peab pidevalt kirjavigade tegemise pärast muret tundma.
Düsleksiaga lapse hindamine
Järgi düsleksiaga lapse hindamisel alltoodud soovitusi:
1. Hinda düsleksiaga last lähtuvalt tema individuaalsest õppekavast.
Ära hinda teda samadel alustel, nagu sa hindad ta klassikaaslasi.
2. Ära ole düsleksiaga lapse hindamisel samas liiga leebe.
Ära anna talle teistega võrreldes põhjendamatuid eeliseid. Kirjalik kontrolltöö või eksam peab endiselt ta teadmisi või oskusi kontrollima.
3. Kasuta düsleksiaga lapse hindamisel erinevaid viise.
Kasuta nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset meetodit. Anna hinnang ilma hindeta, kui võimalik. Loominguliste tööde soorituse kohta anna kaks hinnet: üks õpitava aine sisu ning teine kunstilise esitlusviisi ja originaalsuse kohta.
4. Hinda mitte ainult seda, kuidas laps ülesandeid sooritab, vaid ka seda, kuidas ta tunnist osa võtab.
Düsleksiaga lapse hindamine pelgalt kirjalike tööde alusel ei võimalda tuvastada tema tugevaid külgi.
5. Hinda düsleksiaga lapse kirjalikke töid sisu, mitte kirjavigade alusel.
Ära märgi ära iga kirjaviga. Kirjuta selle asemel vigane sõna õiges vormis lehe äärele või alla, et laps saaks selle oma raskete sõnade vihikusse üles kirjutada.
6. Kasuta kirjalike tööde hindamisel mõnda muud värvi pliiatsit kui punast.
Punane värv võib hindamise kontekstis mõjuda agressiivselt.
7. Ole kirjalikke töid kommenteerides konstruktiivne ja positiivne.
Too välja see, millega laps hästi hakkama sai.
8. Selgita düsleksiaga lapsele ta kirjalikule tööle antud hinnangut suuliselt.
Nii saab ta paremini aru, mis hästi läks ja millega veel vaeva näha tuleb.
Digivahendite kasutamine lugemisõppes
Düsleksiaga lapsele võib lugemisel ja õppimisel olla palju kasu digitaalsetest vahenditest (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon jne). Need võimaldavad arvestada tema individuaalsete vajadustega, parandada ta keskendumist, suurendada ta enda vastutust ning tõsta ta motivatsiooni. Need loovad pingevaba õhkkonna ja soodustavad õppimist, kuna siin ei anna keegi hinnanguid ega tekita konflikte.
Lugemisel võivad düsleksiaga last aidata näiteks järgmised digivahendid:
- digiraamatud, audioraamatud ja filmid: asendavad paberraamatuid või hõlbustavad loetavast tekstist arusaamist,
- digitaalsed sõnaraamatud ja teatmeteosed: mitmekesisemad ja paremini kättesaadavad kui paberraamatud,
- tekstitöötlusprogrammid: võimaldavad toimetada teksti, korrigeerida õigekirjavigu, ennustada sõnalõppe trükkimisel jne,
- kõnetuvastusprogrammid: salvestavad kõnet ja kuvavad selle kirjana,
- kõnesüntesaatorid: loevad ette inimhäälega trükitud teksti.
Kui otsid lapse lugemise toetamiseks veebikeskkondi, arvutiprogramme või rakendusi, siis tee kindlaks, et need vastaksid lapse arengutasemele ning jälgiksid alltoodud kriteeriume:
- lühike ja selgesti mõistetav teekond vajalike protsessideni,
- edasi liikumine väikeste sammude haaval,
- üksikute osade kasutamine võimalus, kui tervik on liiga mahukas,
- töö peatamine ja salvestamine igas etapis,
- enesekontrolli võimalus ja kohene tagasiside,
- tehtud soorituste kordamine ja vigade parandamine,
- eri raskusastmete valimine,
- seadistamine lähtuvalt individuaalsetelest vajadustest (nt teksti suurus, kirjatüüp, värv ja taust),
- ebavajalike vidinate puudumine, et fookus ei läheks kaduma, ning
- abi probleemide tekkimisel.
Kui düsleksiaga lapsel on lubatud õppetöös kasutada arvutit, siis õppimise soodustamiseks järgmist:
- Taga, et arvutiekraan oleks matt. See ei tohiks läikida. Sellelt ei tohi midagi vastu peegelduda.
- Taga, et lapsel oleks arvutiga tööks sobiv laud ja tool ning valgustus.
- Võimalda arvuti lähedal teistele õppevahenditele piisavalt ruumi.
- Väldi müra, kui laps arvutiga töötab.
- Kontrolli, et arvutiekraanilt lugedes oleks teksti esimene rida lapse silmade kõrgusel.
- Tee arvuti kasutamisel lapsega iga 20-30 minuti järel paus.
Düsleksiaga lapse toetamine koostöös teistega
Tee düsleksiaga lapse toetamiseks koostööd nii tema vanemate, klassikaaslaste kui ka teiste spetsialistidega.
Düsleksiaga lapse vanemad
Tee koostööd düsleksiaga lapse vanematega. Vaheta nendega regulaarselt infot. Lepi nendega kokku koduste ülesannete tegemise viisis, vormis ja mahus.
Pea meeles, et düsleksiaga laps peab lugemist palju harjutama. Seda kõike ei jõua teha koolis. Vanemate roll on siin oluline. Vanemad peavad aga teadma, kuidas oma last sealjuures toetada. Anna neile koduste ülesannete tegemiseks täpsed juhised. Kui laps harjutab ja tulemusi ei näe, siis tekitab see temas frustratsiooni ning ta muutub ta lugemise suhtes tõrksaks.
Fikseeri vanematega saavutatud kokkulepped lapse individuaalses õppekavas.
Düsleksiaga lapse klassikaaslased
Kaasa düsleksiaga lapse abistamisse ka tema klassikaaslased.
Tee kindlaks, et düsleksiaga lapsel oleks mõni samas klassis käiv sõber, kellelt ta saab pärast tundide lõppu aru pärida, kui tal kodustes ülesannetes midagi ebaselgeks jäi.
Proovi leida ka mõni edukam õpilane, kellega düsleksiaga laps hästi läbi saab ning kes võiks teda õppimisel aidata. Palu tal näiteks düsleksiaga lapsele ette lugeda, tolle eest koduseid ülesandeid vihikusse kirjutada, tolle tekste üle lugeda jms. Juhenda teda sealjuures piisavalt. Jälgi, et selline õpilane oleks positiivse loomuga. Pea samas meeles, et düsleksiaga lapse abistamine on talle lisakohustus. Ära koorma teda seetõttu sellega liialt.
Teised spetsialistid
Tee düsleksiaga lapse õpetamisel vajadusel koostööd logopeedi, eripedagoogi või psühholoogiga.
