Loo lapsele tugivõrgustik
Räägi lapsega düsleksiast
Aita lapsel leida talle sobiv õppimisviis
Loo lapsele õppimiseks sobivad tingimused
Aita lapsel sõnu õppida
Aita lapsel lugeda
Toeta last lugemisel digivahenditega
Sea mõistlikud sihid
Arenda lapses iseseisvust
Toeta lapse enesehinnangut
Toeta düsleksiaga lapse õdesid ja vendi
Hoolitse iseenda eest
Loo lapsele tugivõrgustik
Kui oled lapsel täheldanud lugemisraskusi, siis pööra tema koolitöödele tähelepanu. Suhtle ka õpetajatega ja küsi, kas nad on midagi sarnast märganud. Uurige koos, kuidas saaksite last aidata.
Kui lapse raskused ilmnevad erinevates kombinatsioonides ning ta ei saa neist aru, vaatamata intensiivsele õppetööle koolis ja kodus, siis võta ühendust spetsialistiga.
Kui oled saanud kinnitust, et su lapsel on düsleksia, siis teavita sellest kooli juhtkonda ja õpetajaid.
Düsleksiaga lapse vanemana on sul õigus taotleda individuaalse õppekava koostamist, spetsiifiliste õppevahendite ja -meetodite kasutamist (isiklik arvuti klassis töötamiseks, tavapärasest erinevad enesekontrollivõimalused jne) ning õppetöö kohandamist düsleksiaga lapse tarbeks (survestamise vältimine ettelugemisel ja esinemisel, lisaaeg ülesannete sooritamiseks, puhkepausid eksamitel jne).
Tee kooliga koostööd. Kooli ei pruugi seda küll sama tähtsaks pidada kui sina. Ole siiski aktiivne.
Suhtle õpetajaga. Kui töötad koos õpetajaga lapse varasest east saadik, siis on teil parem võimalus lapse arengule kaasa aidata. All on mõned soovitused:
- Vaheta õpetajaga infot. Räägi lapse probleemidest. Uuri, kuidas tal koolis läheb.
- Küsi õpetajalt abi, kui tarvis. Teavita teda näiteks sellest, kui lapse jaoks on kodused ülesanded liiga rasked või kui neid on liiga palju.
- Lepi õpetajaga kokku selles, kuidas laps peaks koduseid ülesandeid tegema, millises mahus, milliseid vahendeid sealjuures kasutama ning kuidas töid esitama.
- Fikseerige õpetajaga saavutatud kokkulepped lapse IÕKs.
Väldi vastandumist õpetajaga. Kui õpetaja ei võta probleemi tõsiselt, siis pöördu õppealajuhataja, kooli hoolekogu või haridusameti poole.
- Logopeedid ja eripedagoogid.
- Düsleksiaga laste vanemate grupid.
- Psühholoogid.
Näe ka ise vaeva. Ole informeeritud. Omanda teadmisi düsleksia kohta. Loe ja käi loengutel. Liitu huvigruppidega. Tea, mis on su lapse õigused.
Soodusta ka teiste pereliikmete abi.
Räägi lapsega düsleksiast
Kui oled teada saanud, et su lapsel on düsleksia, siis räägi talle sellest.
Leia rahulik hetk
Ära räägi lapsele düsleksiast kiiruga ja justkui möödaminnes.
Ütle lapsele, et tal on düsleksia
Räägi talle, mida see tähendab. Ole täpne. Kui laps saab aru, mis düsleksia on, siis on tal lihtsam kujundada positiivset minapilti ja säilitada enese-väärikust.
Ütle lapsele, et ta hakkab koolist abi saama
Tema õpe hakkab toimuma pisut teistmoodi kui teistel ning talle võidakse määrata lisatunde lugemises. Õppetöö korraldamisel võetakse tema mõtteid arvesse. Ütle ka, et õpetaja on teadlik tema raskustest ega arva, et ta ei pinguta piisavalt.
Ütle lapsele, et tal võib koolis ja igapäevaelus olla mõnikord raske, ent ta saab perekonna toele ja mõistmisele alati loota
Ütle ka, et ta õed ja vennad teavad ta düsleksiast, mõistavad teda ning et sa aitaksid neid vajadusel samamoodi.
Kinnita lapsele, et ta pole düsleksia tõttu kuidagi vähem väärtuslik ning ta ei pea oma tuleviku pärast muretsema
Tuleta talle meelde ta tugevaid külgi. Järjekindla töö ja meelekindluse abil saavutab ta elus kõik eesmärgid. Mida varem ta seda mõistab, seda paremini suudab ta toime tulla koolis ja igapäevaelus.
Ütle lapsele, et see on tema enda otsustada, kellele ja mil määral väljaspool kooli düsleksiast rääkida
Tihti piisab sellest, kui öelda, et tema lugema õppimine toimub lihtsalt pisut teisiti.
“See on raskus, mis kaasneb lugema õppimisega.”
“Sa pole ainuke. Düsleksiat esineb paljudel.”
“Sa saavutad elus kõike, kui piisavalt vaeva näed.”
“Me oleme sulle alati toeks.”
Aita lapsel leida talle sobiv õppimisviis
Aita lapsel leida sobivaid viise, kuidas lugeda ja õppida.
Püüa endale selgeks teha, kuidas laps õpib. Analüüsi näiteks järgmisi kriteeriume:
- Individuaalsed õppimiseelistused: kas laps eelistab infot saada nägemise või kuulmise teel?
- Isiksusetüüp: kas laps on alluv, ettevaatlik või riskeerija?
- Sotsiaalsed mõjurid: kas laps õpib paremini üksi või grupis?
- Kognitiivsed protsessid: milline on lapse mälu? kas ta on tugev võrdlemise alal? kuidas töötleb ta infot?
- Liikumine: kas laps eelistab aktiivõpet või sobib talle rohkem passiivne kopeerimine?
- Õppekeskkond ja õppimistingimused: milline ümbrus või õhkkond soodustab lapse õppimist?
- Õpetamisstiil: millise õpetamisstiiliga laps kõige paremini kaasa läheb?
- Lapsele pandud ootused: kuidas mõjutavad lapsele pandud ootused tema õppimist?
Kui oled endale selgeks teinud, kuidas su laps õpib, siis tööta välja strateegiad ja loo tingimused, mis aitavad tal õppida talle kõige sobivamal viisil. Aktsepteeri fakti, et ka siis võtab lugemine su lapsel rohkem aega kui teistel ning et mõningaid tegevusi tuleb korrata.
Julgusta last õppima. Aita tal oma aktiveerida sisemine vajadus õppimise järele. Siis on õppimine tõhusam.
“Ma tean, et sa suudad. Näita, et sa suudad.”
“Ma ootan su töö tulemust. Ma tean, et sa saad hästi hakkama..”.
“Sa oled nii hästi ette valmistunud. Too veel mõni näide.”
Loo lapsele õppimiseks sobivad tingimused
Valmista ette lapse õppekoht
- Võimalda lapsele vaikne koht, kus ta saab õppimisele keskenduda.
- Taga, et lapsel oleks oma töölaud.
- Taga, et lapsel oleks õppimiseks piisavalt ruumi.
- Hoia lapse õppekoht korras.
- Hoia õppimiseks vajalikud asjad valmis. Paiguta need korralikult ja süsteemi järgi. Märgi näiteks iga õppeaine materjal eraldi värviga.
Planeeri lapse koduseid tegevusi
- Koosta igapäevase koduse elu (sh lapse koduste ülesannete lahendamise) korraldamiseks nädala- või päevaplaan.
- Lepi lapsega igaks päevaks või nädalaks kokku saavutamist vajavad eesmärgid. Kanna need plaani. Eesmärkide täitmine aitab lapsel kogeda edutunnet.
- Anna lapsele täpsed juhised asjade korraldamiseks. Kasuta teksti asemel sümboleid ja jooniseid. See võib düsleksiaga lapsel hõlbustada ülesannete meelespidamist.
- Pea kokkulepitud plaanist kinni. Loo igapäevane rutiin.
- Hoia plaan lapse kirjutuslaua läheduses. Nii on tal lihtsam kokkulepitust kinni pidada.
Aita lapsel koduseid ülesandeid teha
- Vali koduste ülesannete tegemiseks sobivaim aeg päevast. Vali see koostöös lapsega.
- Ära sunni last tegema kõiki ülesandeid korraga. Jaga õppimisaeg lühemateks osadeks, mille pikkust ta hoomab (nt 20 minutit). Suur maht ja pikk õppimisaeg võivad teda hirmutada. Tehke pause.
- Alustage koduste ülesannete tegemist lihtsamatest.
- Tehke suulisi ja kirjalikke ülesandeid vaheldumisi.
- Jäta lapsele koduste ülesannete kõrvalt ka vaba aega.
Aita lapsel sõnu õppida
Aita lapsel leida talle sobivaid tehnikaid, kuidas sõnu kõige paremini meelde jätta. All on toodud mõned soovitused selle kohta, kuidas saad aidata lapsel kodus sõnu õppida.
UUTE SÕNADE ÕPPIMINE
All toome mõned näited harjutuste kohta, mis aitavad lapsel aru saada, kuidas sõnu häälikutest, tähtedest või silpidest kokku panna või sõnu osadeks lahti võtta.
Harjutus: sõna jaotamine häälikuteks
Enne lugema õppimist ei tea paljud lapsed, et sõnad koosnevad väiksematest osadest (st häälikutest). Aita neil sõnades häälikuid tuvastada ja sõnu häälikuteks lahti võtta.
Millise häälikuga algab sõna “sõber”? Missugused häälikud on sõnas “auto”?
Harjutus: hääliku ja tähe vastavus
Kirjuta õpitavad tähed kaartidele või arvutiekraanile. Vali neist välja kolm. Näita lapsele neid kolme tähte suvalises järjekorras ja häälda iga tähte. Harjuta koos lapsega, kuni ta tunneb kõiki neid kolme tähte. Lisa seejärel ükshaaval uusi tähti. Korda.
Harjutus: häälikute sidumine sõnaks
Kirjuta sõna paberile. Aseta sellele kaart nii, et näha on vaid sõna esimene täht. Lausu vastav häälik. Nihuta kaarti edasi, kuni on näha kahte. Häälda vastavat häälikuühendit. Jätka samamoodi, kuni on näha terve sõna. Ütle see aeglaselt mitu korda. Veendu, et laps on sõna tähendusest aru saanud.
Harjutus: silpide sidumine sõnaks
Kirjuta eraldi kaartidele sõna moodustavad silbid. Palu need lapsel õigesse järjekorda panna, kuni moodustub sõna.
SÕNA STRUKTUUR JA SÕNAMOODUSTUS
Järgi alltoodud soovitusi lapsele uute sõnade õpetamiseks:
- Koosta loetelu või sõnastik igapäevastest sõnadest, mida lapsega õppida.
- Eralda sõnad sõnatüübi alusel. Kasuta iga tüübi kohta näiteks eri värve.
- Loe uusi sõnu regulaarselt koos lapsega, et need talle tuttavaks muutuksid.
- Alusta õpetamist lühematest ja sarnastest sõnadest ning liigu pikemate ja raskemate sõnade suunas.
- Õpeta samakõlalisi või sarnaseid sõnu erialdi. Võrdle neid sõnu alles siis, kui segiminemise ohtu enam pole.
- Kui laps teeb sama sõna lugemisel eri vigu, siis tee kindlaks, kas ta üldse teab, mida see sõna tähendab.
Mõõda lugemisaega ja tehtud vigade arvu. Rõhuta õigesti loetud sõnade hulka. Nii on lihtsam luua lapsele eduelamust ja suurendada ta motivatsiooni.
Aita lapsel lugeda
Vali lapsele lugemiseks sobivad raamatud.
Raamat sobib düsleksiaga lapsele lugemiseks suurema tõenäosusega siis, kui see vastab järgmistele tingimustele:
- Raamatu keelestruktuur on lapsele jõukohane: palju tuttavaid sõnu, lühikesed või keskmise pikkusega sõnad ja laused, isikuline tegumood jne.
- Raamat vastab lapse lugemistasemele ja eale. See pole talle liiga raske, ent samas ka mitte liiga lihtne.
- Raamat on lapsele huvitav.
- Raamatus on kiiresti arenev sündmustik.
- Raamatus olev tekst on trükitud piisavalt suurte tähtedega.
- Raamatus on lühikesed lõigud selgete vahedega. Seal pole pikki tekste ühes jorus.
- Raamatus on tekstile lisaks pilte. Osa tekstiosi on eri värvi või esile toodud eri vahenditega (nt kastid).
Võimalda lapsel aru saada lugemise eesmärgist.
Et laps saaks aru lugemise eesmärgist, soovitame kasutada PQRS strateegiat:
Tutvu (Preview): Tutvuge põhusalt tekstiga, et saada ülevaade sellest, mille kohta see käib. Vaadake pealkirju ja pilte. Laske silmadega üle teksti.
Küsi (Questions): Küsige teksti kohta küsimusi. Tehke kindlaks, mida te tahate lugemise käigus teada saada.
Loe (Read): Lugege teksti, et saada vastused oma küsimustele.
Võta kokku (Summarise): Tehke teksti sisu kohta kokkuvõte. Vastake esitatud küsimustele. Esitage küsimused järgmise lugemiskorra kohta.
Ole koos lapsega lugedes kannatlik.
Lapsega koos lugedes võib sul olla abi järgmistest nõuannetest:
Lapsele ettelugemine
- Loe lapsele häälega ette.
- Lihtsusta vajadusel lapse jaoks teksti, et ta saaks vähema vaevaga aru selle sisust ja mõttest.
- Tuvasta sõnad, mis lapsele raskusi valmistavad. Selgita nende tähendust ning kasuta vajadusel teisi sõnu.
Lapse toetamine lugemisel
- Anna lapsele lugemiseks piisavalt aega.
- Kui laps teeb lugedes vigu, siis aita tal märgata eksimusi ja neid ise parandada. Palu tal näiteks lugeda sõna uuesti ning aita teda silbitades või vahelejäänud tähele viidates.
- Ära rõhuta absoluutselt iga viga. Rõhku olgu sellel, mida ta hästi teeb.
Töö tekstiga
- Tõstke pealkirjad ja võtmesõnad eri värvi markeritega esile, et lapsel olulist kergem hoomata oleks.
- Kasutage teksti asemel illustreerivaid pilte, idee- ja mõttekaarte, skeeme, diagramme ja tabeleid.
Toeta last lugemisel digivahenditega
Lugema õppimisel võivad digitaalsed vahendid (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon jne) olla lapsele väga kasulikud. Need võimaldavad arvestada tema individuaalsete vajadustega, parandada ta keskendumist, suurendada ta enda vastutust ning tõsta ta motivatsiooni. Need loovad pingevaba õhkkonna ja soodustavad õppimist, kuna siin ei anna keegi hinnanguid ega tekita konflikte.
Arvuti kasutamisel õppetöös pea silmas järgmist:
- Taga, et arvutiekraan oleks matt. See ei tohiks läikida. Sellelt ei tohi midagi vastu peegelduda.
- Kasuta arvutile sobivat ergonoomilist mööblit ja valgustust.
- Võimalda arvuti lähedal teistele õppevahenditele piisavalt ruumi.
- Väldi müra, kui laps arvutiga töötab.
- Kontrolli, et arvutiekraanilt lugedes oleks teksti esimene rida lapse silmade kõrgusel.
- Tehke arvuti kasutamisel iga 20-30 minuti järel paus.
Lugemisel võivad düsleksiaga last aidata järgmised näiteks digitaalsed vahendid:
- digiraamatud, audioraamatud ja filmid: asendavad paberraamatuid või hõlbustavad loetavast tekstist arusaamist,
- digitaalsed sõnaraamatud ja teatmeteosed: mitmekesisemad ja paremini kättesaadavad kui paberraamatud,
- tekstitöötlusprogrammid: võimaldavad toimetada teksti, korrigeerida õigekirjavigu, ennustada sõnalõppe trükkimisel jne,
- kõnetuvastusprogrammid: salvestavad kõnet ja kuvavad selle kirjana,
- kõnesüntesaatorid: loevad ette inimhäälega trükitud teksti.
Kui otsid lapse lugemise toetamiseks veebikeskkondi, arvutiprogramme või rakendusi, siis tee kindlaks, et need vastaksid lapse arengutasemele ning jälgiksid alltoodud kriteeriume:
- lühike ja selgesti mõistetav teekond vajalike protsessideni,
- edasi liikumine väikeste sammude haaval,
- üksikute osade kasutamine võimalus, kui tervik on liiga mahukas,
- töö peatamine ja salvestamine igas etapis,
- enesekontrolli võimalus ja kohene tagasiside,
- tehtud soorituste kordamine ja vigade parandamine,
- eri raskusastmete valimine,
- seadistamine lähtuvalt individuaalsetelest vajadustest (nt teksti suurus, kirjatüüp, värv ja taust),
- ebavajalike vidinate puudumine, et fookus ei läheks kaduma, ning
- abi probleemide tekkimisel.
Kõneravi.ee keskkond vastab kõigile ülaltoodud kriteeriumidele.
Sea mõistlikud sihid
Ole lapsega koos õppides kannatlik. See, et ta õppimiseks rohkem aega vajab, ei tähenda, et tal üldse lootust pole. Mõtle pikas perspektiivis.
Ole lapse suhtes nõudlik. Ütle talle, et ta peab ise vaeva nägema ja pingutama, et tulemusi saavutada. Sina ei tee tema eest kõike ära.
Ole positiivne. Tunnusta last koduseid ülesandeid tehes. Kiida teda, kui ta ülesandega hakkama saab. Kiida teda ka siis, kui ta edusammud on väikesed.
Ole konstruktiivne. Kui laps vigu teeb, siis selgita talle, kuidas neid parandada. Ära osunda igale tehtud veale. Ära karista last vigade eest.
Ole realistlik. Oota lapselt paljut, kuid jää reaalsuse piiresse. Astu samm tagasi ja võimalda lapsele edukogemus, selle asemel, et temast parimat tulemust pressida. Ära sihi täiuslikkust.
Arenda lapses iseseisvust
“Ole iseseisev!”
Julgusta last olema iseseisev. Selgita talle, et ehkki sa teda aeg-ajalt aitad, vastutab ta oma õppimise ja arengu eest ise. Ära ole tema suhtes ülehoolitsev. Ära tee tema heaks seda, mida ta ise võiks enda heaks teha. Muidu hakkab ta mõtlema, et ei saagi abita hakkama.
“Kõik läheb hästi!”
Julgusta last lahendatavatesse ülesannetesse positiivselt suhtuma. Soodusta riskide võtmist ja avastamist. Lase lapsel ise eesmärke püstitada, tegevusi planeerida ja tehtut hinnata.
“Otsi abi!”
Julgusta last õppides küsimusi küsima ja vajadusel abi otsima. Julgusta teda ka iseseisvalt erinevaid abivahendeid kasutama. Siis ei oota ta enam, et keegi teda aitaks või vajalikud vahendid kätte juhataks.
“Eksimine on inimlik!”
Selgita lapsele, et eksimine on õppimise loomulik osa, ning et ta ei peaks vigade tõttu oma pead norgu laskma.
“Näe vaeva!”
Selgita lapsele, kui oluline on pühendumine. Ütle, et vaeva nähes ja järjekindel olles võib ta suurt edu saavutada.
“Seisa iseenda eest!”
Julgusta last oma õigusi teadma ja end vajadusel kaitsma.
“Düsleksia pole häbiasi!”
Julgusta last oma düsleksiast rääkima. See on märk sellest, et ta aktsepteerib oma raskust.
Toeta lapse enesehinnangut
Düsleksiaga lapsel võib olla madal enesehinnang. Mida sel puhul teha?
Rõhuta lapse tugevusi
Keskendu lapse tugevustele, mitte nõrkustele.
Anna lapsele teha ülesandeid, millega ta hakkama saab ja mis tema enesehinnangut tõstavad.
Aita lapsel leida valdkonnad, milles ta hea on ja milles ta saab edu kogeda.
Usu ta unistustesse ja aita tal neid saavutada.
Tunnusta last
Märka lapse edusamme ja tunnusta ta arengut.
Alati on midagi, mille eest sa teda kiita saad.
Leia see põhjus ja väljenda seda, et last julgustada.
Loo lapsele toetav kodukeskkond
Taga, et laps tunneks end kodus hästi.
Anna talle pärast koolist kojutulekut pisut aega, enne kui küsid, kuidas tal koolis läks.
Kaasa last perekonna otsuste tegemisse.
Näita lapsele, et ta on väärtuslik ja tal on perele palju pakkuda.
Veeda lapsega koos aega.
Toeta düsleksiaga lapse õdesid ja vendi
Räägi düsleksiaga lapse õdedele ja vendadele tema lugemisprobleemidest. Ütle, et ta loeb ja õpib pisut teistmoodi kui teised, kuid et see ei tee teda kuidagi vähem väärtuslikuks. Ole sõnades täpne. Kui räägid lapse düsleksiast kui terviku osast, mitte kui tema iseloomu nurgakivist, siis suhtuvad ka nemad sellesse nii.
Taga, et õed ja vennad aitaksid aitaksid vajadusel düsleksiaga last.
Õed ja vennad võivad düsleksiaga lapse probleemidest kuuldes reageerida erinevalt:
- Nad tunnevad muret tema heaolu pärast.
- Nad tunnevad, et vastutavad tema eest ja peavad teda kaitsma.
- Nad tunnevat end süüdi, kui tal halvasti läheb.
- Nad tajuvad suuremat survet vanemate poolt koolis hästi hakkama saada, et kompenseerida düsleksiaga lapse raskustest tulenevaid vajakajäämisi.
- Nad tunnevad, et nende edusamme ei hinnata sama palju kui düsleksiaga lapse omi.
- Nad tunnevad põlgust düsleksiaga lapse suhtes, et too nii palju tähelepanu saab.
Ära jäta teisi lapsi unarusse, isegi kui düsleksiaga lapsega tegelemine rohkem aega võtab. Võta aega ka nende jaoks. Ära pane neile liiga suurt koormat düsleksiaga lapse eest hoolitsemisel. Ära võrdle neid kogu aeg düsleksiaga lapsega.
Hoolitse iseenda eest
Kui vanemad saavad teada, et nende lapsel on düsleksia, siis võivad nad reageerida väga erinevalt:
- Nad eitavad probleemi.
- Nad on segaduses, kuna ei saa aru, mida düsleksia endast kujutab.
- Nad süüdistavad lapse düsleksias õpetajaid või õpetamismeetodeid.
- Nad süüdistavad lapse lugemisraskustes iseend (eriti juhul, kui neil endal on düsleksia).
- Nad on lapses pettunud (eriti kui nad ise said koolis hästi hakkama).
- Nad tunnevad viha.
- Nad tunnevad ebakindlust tuleviku suhtes, kuna ei tea, mida düsleksia korral ette võtta.
- Neil on lapse suhtes kaitseinstinkt, jne.
Kõik need reaktsioonid on loomulikud. Kui ka sind valdavad mõned sellistest eeltoodud tunnetest, siis pea meeles ja tee järgmist:
1. Uuri rohkem düsleksia kohta. Siis mõistad, et see pole sugugi nii hirmus ja elumuutev häire, nagu see esmapilgul tunduda võib, ning saad aru, et sobiva toe korral elab su laps sama täisväärtuslikku elu kui teised. Siis tead ka, mida täpselt düsleksia korral ette võtta. See aitab stressi maandada.
2. Pea meeles, et keegi pole su lapse düsleksias süüdi, ei sina, su pereliikmed, ta õpetajad ega kindlasti mitte laps ise. Düsleksial on palju erinevaid põhjuseid. Süüdlaste otsimisest pole mingit kasu.
3. Düsleksial pole mingit pistmist rumalusega. Su laps võib mõnel muul alal peale lugemise olla geenius! Ole konstruktiivne ja aita tal oma tugevused üles leida. Loodetust halvemad hinded lugemistundides pole veel maailma lõpp!
4. Kui tunned, et sa ei oska lapse aitamiseks midagi ette võtta, siis otsi abi koolist või logopeedilt. Ära püüa kõike ise teha. Keegi pole täiuslik. Sa annad endast parima ja sellest piisab.
5. Kui oled muretsemisest väsinud, siis püüa lõõgastuda. Võta aega enda jaoks ja tee seda, mis sulle meeldib. Puhka, tee sporti, toitu tervislikult, lõbutse. Kui vajad professionaalset abi, siis ära karda seda küsida.
6. Austa ja hinda oma last tema arengus isiksusena.
