Düsleksia olemus

Viimati uuendatud 13. oktoobril 2022

Düsleksia on vaeglugemine. Selle lugemishäire nimetus tuleb vanakreeka keelest: 

δυσ- (dys-, “raskus”) + λέξις (lexis, “sõna”) = δυσλεξία (dyslexia, “raskus sõnadega”)

Düsleksiat võib defineerida mitmeti. All on toodud kolm definitsiooni: 

Düsleksia on häire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse ja normaalse intellekti juures oluliselt puudulikum, kui võiks eeldada tema muude võimete juures. 
Düsleksia on kirjaliku teksti tõlgendamise raskus inimesel, kellel pole nägemis-, kuulmis- ega vaimupuuet. 
Düsleksiat iseloomustavad esmaselt kehv häälimine ja kokkulugemine ning raskused loetud sõnade täpsel ja/või kiirel äratundmisel. Need raskused tulenevad tavaliselt keele fonoloogilise komponendi puudujäägist, mis ei ole seotud teiste kognitiivsete võimetega ja õpetamisega klassiruumis. Teisesed raskused võivad ilmneda probleemidena loetust arusaamisel ja vähese lugemiskogemusena, mis omakorda takistavad sõnavara ja taustateadmiste kasvu. (Rahvusvaheline Düsleksia Ühing)
Düsleksia on esmajoones seotud keeleoskuse ja verbaalsete võimetega.

Düsleksiaga inimesel võib olla raskusi järgnevaga: 

  • sarnaste tähtede või märkide eristamine
  • häälikute äratundmine sõnades
  • sõnade jaotamine häälikuteks ja silpideks
  • häälikute sidumine sõnadeks
  • häälikutega opereerimine sõnades
  • riimide tajumine ja moodustamine
  • sõnade äratundmine ja meeldejätmine
  • kiire automaatne nimetamine
  • sarnaste sõnade eristamine
  • kuuldud või loetud tekstist arusaamine 
  • grammatikareeglitest kinnipidamine
Need raskused ei avaldi kõigil ühtemoodi. Mõned düsleksiaga inimesed ei oska üldse lugeda. Teised loevad aeglaselt ja vigadega, ent mõistavad teksti tähendust hästi. Kolmandad loevad soravalt, aga mõistavad teksti halvasti. Düsleksia tunnused sõltuvad paljudest asjaoludest ja muutuvad koos vanusega. 
Düsleksial on seos ka muude kognitiivsete funktsioonidega.

Düsleksiaga inimesel võib esineda teiseseid raskusi:

  • raskused visuaalsel analüüsil (nt terviku tajumine, terviku osadeks jaotamine, kujutise ja tausta tajumine)
  • raskused tegevuste järjestamisel, juhendite järgimisel ja asjade korraldamisel
  • mäluprobleemid (halb lühimälu, vajadus rohkem õppida, et õpitu pikaajalisse mällu salvestuks)
  • koordinatsioonihäired
  • hüperaktiivsus

Lisaks düsleksia otsestele tunnustele võib laps kannatada ka järgmiste psühholoogiliste mõjude all: 

Enese pidev teistega võrdlemine

Düsleksiaga laps võib tunda frustratsiooni ja piinlikkust, kuna tal on raskusi, millega teised tunduvad hästi hakkama saavat. Ta võib end pidevalt teistega võrrelda ja tunda, et ei sobitu klassi. Samuti võib ta tunda survet hästi toime tulla, eriti näiteks kui ta õdedel-vendadel läheb koolis hästi. 

Enesesüüdistamine ja madal enesehinnang

Düsleksiaga laps võib end oma lugemishäires süüdistada ja tunda, et see tekib seetõttu, et ta ei püüa piisavalt. See võib kujundada välja madala enesehinnangu ja ebakindluse uute asjade õppimisel.

Piinlike olukordade vältimine

Düsleksiaga laps võib vältida olukordi, kus ta düsleksia võib ilmsiks tulla. Näiteks võib ta teeselda haigust, et puududa koolist päeval, kui toimub etteütlus. Samuti võib ta hoida teistest lastest eemale, kui nood hakkavad luuletusi ette lugema, või vältida vastavaid huviringe. Lõpuks võib see kõik viia selleni, et ta hakkab üldse kooliskäimisest kõrvale hoidma. 

Isolatsioon ja suhteprobleemid

Düsleksiaga laps võib tunda end isoleerituna. Tal võib olla raske sõpru leida. Ta võib hakata käituma klassi klounina, sest see tundub olevat lihtsam viis eakaaslaste tähelepanu võitmiseks. 

Väsimus

Düsleksiaga laps kasutab keeleülesannete täitmisel mitu korda suuremat ajupiirkonda kui tavaline laps. Kuna ta peab rohkem vaeva nägema, siis vaevab teda suurema tõenäosusega ka väsimus rohkem.

Düsleksiat esineb 5-10% inimestest. Laste seas võib see protsent olla suuremgi. 

Arvatakse, et poiste seas on düsleksia sagedasem kui tüdrukutel.  

Düsleksiat esineb kõikjal maailmas ja kõikides keeltes. Erinevad keeled ja koolisüsteemid võivad põhjustada küll erinevaid tagajärgi, kuid raskused on üldjoontes sarnased.

Düsleksia on kaasasündinud häire. Sageli on see pärilik ja levib perekondades. Düsleksia ei kujune välja haiguse või õnnetuse tagajärjel. Teatud kuulmis- või nägemisprobleemid varases lapseeas võivad düsleksia avaldumisele kaasa aidata, ent need ise ei põhjusta seda.

Düsleksia on eluaegne häire. Seda ei saa ravida. See aga ei tähenda, et düsleksiaga inimene üldse lugema õppida ei suuda. Ta saab õppida kompensatsioonimehhanisme ja tehnikaid, mis tal düsleksiaga kohaneda aitavad. Probleeme, mida düsleksia põhjustab, saab vähendada ja pidurdada  õigeaegse sekkumise, sobiva abi ja järjepideva tööga. 
Mida varem lapsel düsleksia tuvastatakse ja sellega tegelema asutakse, seda paremaid tulemusi ta lugemisel saavutab. 

Kui abi andmisega alustada 1.-3. klassis, siis on võimalik saavutada eakaaslaste lugemistasemega võrreldav tase. See tähendab aga mitut aastat intensiivset lugemisõpetust. Kui abi andmine algab hiljem, siis on vajalik sekkumine intensiivsem ja teistega sarnase lugemistaseme saavutamine tunduvalt ebatõenäolisem.

Kui düsleksiaga lapseeas ei tegeleta, siis võib inimesel täiskasvanueaks välja kujuneda järgmised probleemid: 

  • kompensatoorsed praktikad lugemise ja kirjutamise vältimiseks
  • piiratud töökohtade valik (need, kus on vähe tegemist lugemise ja/või kirjutamisega)
  • probleemid töö ja igapäevaelu korraldamisel
  • madal enesehinnang

Inimaju poolkerad keskenduvad erinevatele võimetele: kui vasak ajupoolkera sisaldab keeletöötluskeskkusi, siis parem töötleb pilte, kujundeid ja ruumiseoseid. Ehkki düsleksiaga inimestel on probleeme keelelise info töötlemisega, on uuringud näidanud, et paljudel neist on tugevad visuaalsed ja ruumilised võimed. Miski ei takista neid saavutamast edu mittekeelelistes valdkondades. 

Düsleksiaga inimestel on paremad eeldused endas välja arendada järgmised omadused:

  • hea visualiseerija (mõtleb piltides)
  • hea kujutlusvõimega 
  • loov ja loominguline
  • mõtleb innovaatiliselt
  • mõtleb holistiliselt (tajub tervikpilti)
  • suudab keskenduda mitmele asjale samaaegselt (multitasking)
  • lahendab probleeme intuitiivselt
  • arenenud empaatiavõimega
  • hea suhtlemisoskusega
  • hea huumorimeelega

Düsleksiaga inimestele sobivad paljud ametid (nt teatud tehnilised alad, sotsiaalsed valdkonnad, juhtimine). 

Lisaks sellele, et düsleksiaga inimeste aju töötleb visuaal-ruumilist infot paremini kui keelelist, on neil teatud eelis teiste ees ka seetõttu, et nad on sunnitud lugemisel ja õppetöös välja arendama ja igapäevaselt kasutama erinevaid kompensatsioonimehhanisme. Düsleksia tõukab neid tagant, et tööd teha ja seeläbi ka edu saavutada.

Kuulsuste seas on palju düsleksiaga inimesi:

  • heliloojad: nt Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven
  • lauljad: nt Cher
  • näitlejad: nt Tom Cruise
  • filmirežissöörid: nt Walt Disney, Steven Spielberg ja Quentin Tarantino
  • kunstnikud: nt Leonardo da Vinci ja Pablo Picasso
  • kirjanikud: nt Hans Christian Andersen
  • tippkokad: nt Jamie Oliver
  • sportlased: nt Muhammad Ali
  • poliitikud: nt Winston Churchill ja John F. Kennedy
  • teadlased: nt Albert Einstein