Düsleksia ohumärgid ja tuvastamine

Düsleksia ilmneb tavaliselt kooliminekul. Mida tähele panna kooliskäiva lapse käitumises? 

Sõnataju ja sõnamoodustus

• Lapsele ei jää tähed hästi meelde. 
• Lapsel on raske tähtedest sõnu moodustada. 
• Lapsel on raske sõnu tähtedeks ja silpideks jagada. 
• Laps ei tunne sõnades tähti ära.
• Laps ei kuule sõnades teatud häälikuid. 
• Laps ei erista kuulmise järgi sarnaseid sõnu ja silpe.
• Lapsel on raskusi riimide loomisel. 
• Lapsel on halb hääldus.
• Lapsel on kasin sõnavara.
• Laps ajab segi inim- ja kohanimesid. 

Lugemine

• Lapsel on raskusi lugema õppimisel, vaatamata intensiivsele tööle koolis ja kodus. 
• Laps loeb aeglaselt. 
• Laps loeb ebatäpselt või valesti. 
• Laps muudab lugedes tähtede järjekorda sõnades. 
• Laps jätab lugedes sõnu vahele või asendab neid sarnase kirjapildiga sõnadega. 
• Lapsel on raskusi loetud tekstist arusaamisega. 
• Laps kardab pikki tekste.
• Laps kardab väikest trükki. 
• Laps kardab klassi ees ette lugeda.  
• Laps loeb klassi ees ebaladusalt, köhib sealjuures või ütleb rasked sõnad sunnitult kiiresti välja. 

Kirjutamine

• Lapsel on raskusi kirjutama õppimisel, vaatamata intensiivsele tööle koolis ja kodus. 
• Lapsele ei jää teatud tähtede kirjapilt meelde (nt ajab kaashäälikuid omavahel segi). 
• Laps kirjutab samu sõnu erinevalt, isegi samas tekstis. 
• Laps saab selgeksõpitud sõnade ükshaaval kirjutamisega hakkama, ent teeb vigu, kui peab keskenduma teksti sisule. 
• Laps teeb kirjutades grammatikavigu (nt juhuslikud suurtähed tekstis).
• Laps kirjutab etteütlust või tahvlilt maha aeglaselt. Ta kirjutatud tekst võib olla oodatust lihtsam ja lühem.
• Laps ei suuda pikemaid tekste kirjutades oma mõtteid selgelt ja loogiliselt järjestada.
• Lapse käekiri on halb.

Matemaatika

• Laps muudab numbrite järjekorda arvudes. 
• Laps ajab segi sümbolid (nt + vs x, – vs ÷). 
• Lapsel on algebras raskusi sarnaste tähtede eristamisel (nt p ja q, b ja d). 
• Laps unustab ära, millistest sammudest protsess (nt arvutuskäik) koosneb. 
• Laps ei suuda arvutades numbreid piisavalt kaua meeles hoida, et neid arvutamise järgmises etapis kasutada. 

Ülesannete lahendamine

• Laps ei saa õpetaja korraldustest aru ja võib karta üle küsida. 
• Laps ei saa ülesannetest aru, kuna loeb nende juhiseid valesti. 
• Laps unustab ülesannete juhised kergesti ära. 
• Laps satub ülesandeid lahendades kiiresti segadusse.
• Lapse tähelepanu hajub kergesti.
• Laps kipub pinge all olles paanitsema ja teeb rohkem vigu. 
• Laps lahendab ülesandeid aeglaselt ega pruugi etteantud ajaga tööd valmis saada. 
• Lapse mõtted on sageli seosetud ja ta teeb teemast kõrvalekaldeid. 

Igapäevaelu korraldamine

• Lapse koolikott on tihti segamini ja sealt on raske midagi leida. 
• Laps unustab tihti tuua õppetööks vajalikud vahendid tundi kaasa.
• Laps kaotab asju.
• Lapsel on raskusi ruumis orienteerumisel.
• Laps ajab tihti segamini parema ja vasaku. 
• Lapsel on raskusi ajamõistete kasutamisel (nt ei oska ta öelda, mis kell on).   

Tunded ja suhted

• Laps tunneb tunnis pidevalt ärevust. 
• Last valdab sageli häbi- ja piinlikkusetunne. 
• Laps on ebakindel.
• Laps kardab keerulisi ülesanded või olukordi. 
• Laps on sageli väsinud, kuna pingutab ülesannete lahendamisel rohkem kui teised.
• Laps võtab kriitikat liialt südamesse.
• Laps ei taha kooli minna. 

Pea meeles, et düsleksiaga lapsel võivad esineda vaid mõned ülaltoodud tunnustest. Nende ilmnemine ei pruugi alati automaatselt düsleksiat tähendada. See võib viidata hoopis mõnele muule spetsiifilisele õpiraskusele. 

On olemas küsimustikke ja teste, mis võimaldavad ennustada lapse tulevast edukust lugemises ja kirjutamises küllaltki suure tõenäosusega. 

Seda, kas 5-6-aastasel lapsel võib tekkida raskusi lugema ja kirjutama õppimisel, saab hinnata näiteks järgmist tüüpi ülesannetega: 

A. Fonoloogilise taju hindamine

• Anna lapsele ette mitu sõna ja palu tal nende seast valida omavahel riimuvad sõnad. 
• Anna lapsele ette sõna ja palu tal tuua näiteid sõnadest, mis sellega riimuvad. 
• Anna lapsele ette mitu sõna ning palu tal kirjeldada nende sarnasusi ja erinevusi. 
• Anna lapsele ette sõna ja palu tal nimetada mingi kindel häälik või silp selles (nt esimene või viimane).

B. Visuaalse taju hindamine

• Kirjuta paberile täht ja palu lapsel öelda, mis häälik sellele vastab. 
• Kirjuta paberile mitu sarnast tähte ja palu lapsel öelda, kas need on samad või erinevad tähed (nt m ja n, p ja b, d ja g)

C. Motoorsete funktsioonide hindamine 

• Peenmotoorika (nt kas laps suudab laialipuistatud helmed kiiresti kokku koguda)
• Koordinatsioon (nt kas laps suudab palli kinni püüda)
• Tasakaal (nt kas laps suudab ühel jalal seista) 

D. Visuaalse taju ja peenmotoorika koordinatsioon

• Joonista lapsele ette mingi kujutis ja palu tal see järele joonistada. 

E. Keskendumisvõime

• Jälgi, kas laps suudab etteantud ülesandele pikemalt keskenduda. 

Kui lapsel on probleeme neist mitme ülesande lahendamisel, siis võib see osundada lugemis- ja kirjutamisraskustele. Sel juhul on oluline teostada täpsemad hinnangud ja tagada lapsele asjakohane tugi. 

Lapse lugemisoskust tuleb samuti jälgida ja hinnata. Seda tuleb teha pidevalt. Ainult hinnete põhjal seda teha ei tohiks. Tulemusi tuleb ka analüüsida. 

Lugemisoskuse hindamiseks võib teha näiteks järgmist: 

1. Lase lapsel ette lugeda.
2. Jälgi lapse lugemist ja märgi üles tehtud vead.
3. Mõõda lugemiseks kuluvat aega või lugemise kiirust (nt minuti jooksul loetud sõnade või tähtede arvu).  
4. Võrdle üleskirjutatud ja mõõdetud tulemusi eelmiste hindamiste vastavate näitajatega. 
5. Võrdle üleskirjutatud ja mõõdetud tulemusi eakaaslaste tulemustega.

Raskused on ilmsed, kui:

• laps teeb tuttavas tekstis rohkem kui 10 viga 100 loetud sõna kohta, 
• laps teeb korduvalt samu vigu või 
• laps ei mäleta sõnu, mida ta äsja luges (nt ta luges sõna raskustega kokku, aga loeb järgmises lauses sama sõna samamoodi raskustega, nagu näeks ta seda esimest korda). 

Kui lapse tase on märgatavalt alla keskmist, siis tuleb läbi viia täpsemad hinnangud ning tagada lapsele kohene asjakohane tugi.