NÕUANDED AFAASIAGA INIMESEGA SUHTLEMISEL

Nõuanded afaasiaga inimesega suhtlemisel

Afaasiaga inimesel võib olla raske keskenduda samaaegselt mitmele asjale.

  • Vältige suhtlusel taustamüra. Lülitage välja raadio ja teler.
  • Saavutage pilkkontakt ja keskenduge vestlusele.
  • Jälgige, et korraga räägiks vaid üks inimene.

Afaasiaga inimesel võib mõistmiseks ja rääkimiseks olla vaja palju aega.

  • Võtke vestluse jaoks aega.
  • Kuulake kannatlikult. Andke aega väljaütlemiseks (kõnelemiseks). Ärge oletage ega öelge sõnu ette.
  • Rääkige rahulikus tempos ja tehke kõneldes pause.
  • Ärge tõstke häält. Afaasiaga inimene ei ole kurt!
  • Rääkige võimalikult tavapärasel moel, lihtsalt ja selgelt ning lühikeste lausetega (aga mitte lastepäraselt ega üksiksõnadega). Kasutage harjumuspärast ja tuttavat sõnavara.
  • Toetage vestlust emotsionaalse intonatsiooni, žestide ja väljendusrikka kehakeelega. Osutage ja joonistage.
  • Püüdke tabada afaasiaga inimese väljaöeldu tähendust. Vestluse eesmärk on mõistmine, mitte korrektsed sõnad ja laused.
  • Ärge teeselge, et saite aru, kui te tegelikult öeldut ei mõistnud. Nähke koos vaeva, et üksteisest õigesti aru saada.
  • Suhtuge afaasiaga inimesse kui võrdväärsesse suhtluspartnerisse. Tal on küll afaasia, kuid ta on seesama inimene, kes ta oli enne.
  • Afaasia ei tähenda intellekti kaotust!
  • Raskema kõnekahjustuse korral püüdke leida viis, kuidas afaasiaga inimene saaks teile arusaadavalt jaatust ja eitust väljendada (nt peanoogutus ja -raputus, õige sõnasildi valimine, silmade pilgutamine).

Afaasiaga inimene ei saa omandada kõnet nagu laps. Harjutamise ja treenimisega saab ta aga taastada oma aju kõnepiirkondade tegevust.

  • Jagage kõik tegevused väikesteks sammudeks.
  • Selgitage järgmist sammu või tasandit, et afaasiaga inimene teaks, mille suunas ta töötab.
  • Tähistage kõiki väikseid edusamme. Need inspireerivad.
  • Keskenduge sellele, mida afaasiaga inimene suudab teha.

Materjali printimiseks vajuta SIIA.