HÄÄLDUSPUUDED

Häälduspuue võib avalduda nii iseseisva puudena (düslaalia) kui ka süptomina teiste kõnepuuete (düsartria, afaasia, alaalia) koosseisus.

Puue võib esineda:

  • üksikhäälikute hääldamises (nt düslaalia) või
  • sõnade puudulikus hääldamises (st sõnas sisalduvate silpide või häälikute kasutamine ei vasta keelenormile).

Sõnade puuduliku hääldamise puhul võib esineda:

  • silpide ärajätmist (kolla pro kollane),
  • silpide ringipaigutamist (tofokas pro fotokas) või
  • häälikupikkuse muutmist (masikas pro maasikas).

Ka võib sõnasolevate silpide arv olla säilinud, kuid silpide täitmine häälikutega ei vasta eesti keele normile, avaldudes järgmises:

  • häälikute ära jätmine (ebane pro rebane, lusika pro lusikas, piiats pro pliiats),
  • häälikute lisamine (kalaasist pro klaasist),
  • häälikute ümberpaigutamine (koltet pro kotlet, kaspas pro kapsas),
  • häälikute segistamine, st mõlemasuunaline vahetamine (nt s-t: tai pro sai, sool pro tool).

Viimast nähtust esineb iseäranis alaalia ja afaasia korral.