NIMETAMISHARJUTUSED

Raskusi vajalike sõnade meenutamisel ja õigesti väljaütlemisel esineb peaaegu kõikide afaasia vormide korral. Seetõttu kasutatakse afaasia ravis peaaegu alati harjutusi, mis treenivad kiiresti õige sõna leidmist, konteksti sobiva sõna valimist, homonüümide, sünonüümide ja antonüümide tundmist või täpset hääldust. …

Loe edasi

KIRJUTAMISHARJUTUSED

Kirjutamisharjutused on vajalikud nii kirjutamise enda kui suulise kõne (sealjuures sõnatekke, artikulatsiooni täpsustamise või kõne mõistmise) taastamiseks. Arvutis trükkimine on hea alternatiiv, kui halvatuse tõttu oma käega kirjutada ei saa. Kirjutamisoskus saab afaasia korral inimeseti erinevalt kahjustada. Tähed …

Loe edasi

KÕNEAUTOMATISMIDE HARJUTUSED

Tavaliselt inimene enne mõtleb ja siis ütleb. On aga ka hetki ja olukordi, kus me enne ütleme ja alles siis mõtleme või vähemalt toimub protsess väga kiiresti automaatselt. Selline automaatsus kujuneb välja siis, kui ühtesid ja samu sõnu, …

Loe edasi

LUGEMISHARJUTUSED

Kõneravi.ee lugemisharjutused on abiks nii tehnilise lugemisoskuse kui loetust arusaamise õppimisel. Lugemisoskuse taastamisel, st sõnade meenutamisel, on võimalik toetuda sõnade kirjapildile. Afaasia korral kahjustub suulise kõne kõrval enamasti kas rohkem või vähem  ka lugemine. Kui lugemine on suulisest …

Loe edasi

Keelelise arengu häired lastel

Kõne arengu hilistus Kõne arengu hilistuse korral pole tegemist diagnoosiga, vaid lihtsalt hinnanguga kõne arengule. Kõne areng on väga individuaalne. Kõne arengu hilistumist võib märgata juba esimesel eluaastal. Näiteks võib hilineda lalisemine ning muu suhtlusoskus võib olla piiratud. …

Loe edasi

HÄÄLEHÄIRED

Inimhääl tekib hingamis- ja hääleelundite koostöö tulemusena. Kõris asuvate häälepaeltega tekib alghääl. Hingamissüsteemi ülesandeks on tagada vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhk, et panna häälepaelad vibreerima. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku …

Loe edasi

EBASELGE DIKTSIOON (HÄÄLDUSVIIS)

Inimesel võivad kõik häälikud kõnes olemas olla, kuid tema kõnest võib olla raske aru saada. Ebaselge diktsioon ärritab ja väsitab nii rääkijat kui ka kuulajat. Vokaalid ehk täishäälikud annavad meie häälele kandvuse, konsonandid ehk kaashäälikud aga keelelise täpsuse …

Loe edasi

MÜOFUNKTSIONAALNE PUUE

Müofunktsionaalne puue (MFP, ingl orofacial myofunctional disorders) avaldub näo- ja suupiirkonna lihaskonna vales asendis ja düsfunktsioonis. Kuidas ära tunda?  MFP korral võivad esineda järgnevad sümptomid: pidev suu avatud olek, keele vale asend rahuolekus, keele surumine hammaste vahele või …

Loe edasi

EALINE VAEGHÄÄLDUS

Väikelapse suu liikuvus ei võimalda kõiki häälikuid ja sõnu korrektselt hääldada ja seetõttu on nende hääldus veel puudulik. Häälikute omandamine toimub enamikul lastest kindlas järjekorras. Kolmeaastase lapse kõnes peaksid olemas olema häälduslikult lihtsamad häälikud: täishäälikud, p ja t …

Loe edasi

DÜSLAALIA

Düslaalia (ingl speech sound disorders) on hääldushäire, mille korral esineb lapsel või täiskasvanul ühe või mitme hääliku hääldamisel probleeme. Kuidas ära tunda?  Probleemideks võib olla: häälikute asendamine (nt r hääliku asemel l, õ asemel e), häälikute moonutatud hääldamine …

Loe edasi