NIMETAMISHARJUTUSED

Raskusi vajalike sõnade meenutamisel ja õigesti väljaütlemisel esineb peaaegu kõikide afaasia vormide korral. Seetõttu kasutatakse afaasia ravis peaaegu alati harjutusi, mis treenivad kiiresti õige sõna leidmist, konteksti sobiva sõna valimist, homonüümide, sünonüümide ja antonüümide tundmist või täpset hääldust. …

Loe edasi

KIRJUTAMISHARJUTUSED

Kirjutamisharjutused on vajalikud nii kirjutamise enda kui suulise kõne (sealjuures sõnatekke, artikulatsiooni täpsustamise või kõne mõistmise) taastamiseks. Arvutis trükkimine on hea alternatiiv, kui halvatuse tõttu oma käega kirjutada ei saa. Kirjutamisoskus saab afaasia korral inimeseti erinevalt kahjustada. Tähed …

Loe edasi

KÕNEAUTOMATISMIDE HARJUTUSED

Tavaliselt inimene enne mõtleb ja siis ütleb. On aga ka hetki ja olukordi, kus me enne ütleme ja alles siis mõtleme või vähemalt toimub protsess väga kiiresti automaatselt. Selline automaatsus kujuneb välja siis, kui ühtesid ja samu sõnu, …

Loe edasi

LUGEMISHARJUTUSED

Kõneravi.ee lugemisharjutused on abiks nii tehnilise lugemisoskuse kui loetust arusaamise õppimisel. Lugemisoskuse taastamisel, st sõnade meenutamisel, on võimalik toetuda sõnade kirjapildile. Afaasia korral kahjustub suulise kõne kõrval enamasti kas rohkem või vähem  ka lugemine. Kui lugemine on suulisest …

Loe edasi

KÕNERAVI MEETODID

Osadel juhtudel taastub kõne afaasiast iseenesest mõne tunni, päeva, nädala või kuu jooksul. Logopeediline teraapia afaasia korral on enamasti kas individuaalne või integreeritud rühmateraapia, ning sisaldab omakorda väga palju erinevaid meetodeid: artikulatsiooniasendite taju taastamise harjutamine, sõnavara ja seotud …

Loe edasi

KUIDAS TAASTUB KÕNE?

Afaasiaga aga ka düsartriaga inimese kõne taastumine sõltub väga paljudest asjaoludest: ajukahjustuse kohast ja ulatusest; peaaju üldisest tervislikust seisundist; kõnefunktsiooni jaotumisest ajus, seostest ajupiirkondade ja ajupoolkerade vahel; ravi alustamise õigest ajastamisest, ravi intensiivsusest, kestvusest; inimese isiksuse omadustest, iseloomust, …

Loe edasi

KÕNEKAHJUSTUSTE LIIGID

Kõnekahjustused jagunevad perifeerseteks ja tsentraalseteks. Esimeste puhul esineb kahjustus otseselt rääkimisega seotud kehaosades (keel, huuled, kõri, häälepaelad, suulagi, nina, kopsud jne), tsentraalsed kõnekahjustused aga on tingitud häirest peaaju kõnekeskustes ning juhteteedes Levinuim tsentraalne kõnekahjustus on DÜSARTRIA, mis võib …

Loe edasi

MIKS KÕNE KAHJUSTUB?

Peaajus on piirkonnad, mille rakud vastutavad kõnefunktsiooni toimimise eest. Sealjuures peavad nende piirkondade ajurakud olema elu jooksul talletanud olulise info, rajanud seosed. Keelekasutus peab olema kujunenud süsteemseks. Kui mingisugusel põhjusel verevarustus ajus katkeb või kriitiliselt kahaneb ja kui …

Loe edasi

KÕNE JA KOMMUNIKATSIOON

Suhtlemise käigus edastatakse oma sõnum ning võetakse vastu ja tõlgendatakse teiselt inimeselt saadud sõnumit. Kommunikatsioon on alati vähemalt kahe inimese vaheline üksteise mõjutamine. Suhtlemise abil saab väljendada tundeid, avaldada arvamust, naljatada, küsida, vastata, protesteerida, vestelda, kommenteerida, paluda, tänada …

Loe edasi

KÕNEFUNKTSIOON JA SELLE KUJUNEMINE

Inimene on kasutanud kõnet suhtlemiseks juba nelisada tuhat aastat ja see võime on praeguseks mitmel moel talletatud meie geenides. See tähendab, et juba geneetiliselt on tagatud peaajus kindlad piirkonnad, mis vastutavad kõnelemise, kõnest arusaamise ja teiste kõnega seotud …

Loe edasi